Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu  arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid  suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa   põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded  suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine  kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid  suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades.

Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe,  taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on  tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Loe varasemate aasta lindude kohta Bioneerist!
Suitsupääsuke 2011
Punaselg- ja hallõgija 2010
Kodukakk 2009
Teder 2008

Varasemad aasta linnud 
Luik 2007 
Hänilane 2006 
Kanakull 2005
Valge-toonekurg 2004
Harakas 2003
Kodu- ja põldvarblane 2002
Kiivitaja 2001
Suitsupääsuke 2000
Kirjurähn (suur-, tamme-, valgeselg- ja väike-kirjurähn) 1999
Must-toonekurg 1998
Sookurg 1997
Suurkoovitaja 1996
Rukkirääk 1995

Sarnased artiklid