Ekspertide kinnitusel on metaani Arktikas hakanud viie viimase aasta jooksul eralduma varasest ligi kolmandiku võrra rohkem; selleks nähtuse põhjus on kerkiv temperatuur.

Briti teadlaste avastus on osa ulatuslikust ülemaailmsest märgalade metaaniheite uuringust. Pool metaaniheidet tuleb troopikast, kõige rohkem Amazonase ja Kongo jõe vesikonnast. Hiina ning Lõuna- ja Kagu-Aasia riisipõllud annavad ligi kolmandiku metaani. Ja arktilistel laiustel vabaneb vaid paar protsenti globaalsest metaanist. Aastail 2003–2007 seal täheldatud 31-protsendine heite suurenemine tähendas aga, et metaani ülemaailmne koguheide suurenes 7 protsenti.

Metaan on kasvuhoonegaasina teatavasti hoopis ohtlikum kui aina jutuks olev süsihappegaas. Arktika pinnasesse on seda lihtsaimat süsivesinikku seotud miljardeid tonne; niisiis võib seda pidada omamoodi ohtlikult tiksuvaks viitsütikuga pommiks. Pealegi on tegemist nõiaringiga: mida rohkem kliima soojeneb, seda rohkem eraldub metaani; mida rohkem eraldub metaani, seda rohkem soojeneb kliima. Arktikas tõuseb temperatuur praegu umbes kaks korda kiiremini kui kus tahes mujal maakeral.

IEMA

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta