Tehased, vabrikud ja enamasti ka autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos sademetega langevad happepiisad alla, sattudes nõnda veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Seekord saategi teada, millal  sademeid happesademeteks kutsutakse ning kuidas need keskkonnale mõjuvad.

Mis on happesademed?

On üldteada, et destilleeritud vee pH on seitse. Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Taolise jaotuse järgi oleksid aga enamik sademetest happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6.

Sademed on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks.

Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka pH taset 5,2.

Sademete pH on püsivalt alla 4,5 USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas.

Kuigi esimesed mõõtmised happesademete vallas toimusid Skandinaavias juba 1940. ja 1950. aastatel, tõusis temaatika maailma huviorbiiti alles 1972.aastal.

Tänapäeval ei tavatseta enam rääkida kitsalt happevihmadest, sest soodsate tingimuste olemasolul on happelised lisaks vedelatele sademetele (vihm, udu, lumi jne) ka õhus olevad gaasilised ja tahked komponendid, mis lõpuks samuti maapinnale sadestuvad. Kuivad sademed moodustavad umbes 30% happesademete koguhulgast.

Kuidas happesademed tekivad?

Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid.

Kuidas happesademed mõjuvad?

Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni.

Mõned näited happesademete mõjudest

  • Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal.

  • Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.

  • Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.

  • Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud.

  • Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik.

SB saatkonna logo

Allikad:
1. Vikipeedia „Happesademed“
2. Miksike „Happevihmad“
3. Keskkonnaveeb „Happevihmad ja veekogud“
4. E. Kaljurand, R. Mänikus ja J. Kivilo „Happesademed“

Lugege lisaks:
·      Keskkonna hävitamine Hiina moodi
·      Maailmameri läheb hapuks
·      Korallrifid võivad olla hukule määratud

Sarnased artiklid