Mahe-Eesti ehk Organic Estonia idee eestvedajad soovivad, et 18. mail toimuval hääletusel otsustaks Eesti keelustada mürkkemikaali glüfosaadi.

18. mail 2016 otsustatakse EL liikmesriikide hääletamisel glüfosaadi tulevik: kas kasutamine lõpetada või jätkata veel 7–15 aastat. Otsustatakse, kas glüfosaat – mida sisaldab näiteks Monsanto tuntud toode Roundup – mürgitaks jätkuvalt Eesti toidulauda. Eestis kasvab pidevalt mürgiste taimekaitsevahendite jääkide esinemine toidus, mis Riigikontrolli 2015. aasta toiduseire kohaselt on probleemiks 51% toiduainetes, arvestades kõiki Eestis müüdavaid tooteid.

Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, põlluteede äärte hooldamisel, mänguväljakutel ja parkides. Iga inimene võib sellega enda teadmata kokku puutuda. Glüfosaadi kasutamise poolt hääletati kunagi laboratoorsete uuringute põhjal, mis ei arvestanud kõiki loodusele ja inimesele tervikuna tekkivaid järelmõjusid.

Eestis otsustavad glüfosaatide kasulikkuse ja kahjulikkuse üle Riigikogu maaelukomisjon, maaeluministeerium ja maaeluminister. Ka Saksamaa kutsub üles põllumajandusministrit Christian Schmidti glüfosaatide vastu hääletama.

„Eesti kui puhta ja tervisliku riigi arendamiseks on Mahe-Eesti ehk Organic Estonia eestvedajatele tehtud ülesandeks luua tegevuskava riigi võimalikult mahedale kursile juhtimisel,“ kommenteerib Mahe-Eesti eestvedaja Krista Kulderknup. „Mahe kurssi aitab riigi poolt, juba vastu võetud Säästva Eesti 21 ning ÜRO jätkusuutliku arengu sihte saavutada. Seega, kõik kemikaalid ja mürgid, mis kahjustavad Eesti elukeskkonna mitmekesisust, inimese tervist ja sündivust, ei ole kooskõlas jätkusuutliku ja maheda Eestiga. Eesti saaks glüfosaadi kasutamise vastu hääletades olla eeskujuks ja jätkusuutliku riigi mudeliks Euroopas, mitte ainult sõnades, vaid oma tegudes.“

Glüfosaatide kasutamise jätkamine toob kaasa:

mürkide kasutamise suurenemise ja uute kangemate mürkide loomise,

põhjavee ja toidu süveneva saastamise,

loodusrikkuse mitmekesisuse hävimise,

mesilaste ja teiste putukate hävimisele kaasa aitamise,

suuremad tervise ja sotsiaalkulud,

puhta eeskujuriigi maine kadumise.

Glüfosaatide keelustamine aitab kaasa:

loodusrikkuse säilimisele ja kestlikkuse tagamisele,

mesilaste ja teiste putukate liigirikkuse taastumisele,

umbrohutõrje uuenduslike lahenduste ja viljelemistehnoloogiate rakendamisele, mis hoiavad loodust ning inimest

luua eeldused keemiatööstuse tootearenduseks biotõrje vahendite tootmisel. Tulemuseks on uued töökohad ja eksport EL riikidesse,

Eesti kui maheriigi maine avardumisele ja eeskujuks olemisele teistele riikidele.

2015. aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNA-d kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USA-s, Kanadas ja Rootsis aastast 2001.

Aprillis teatas tuntud mahepõllumajanduse väljaandes Rationale  pestitsiidide asjatundja dr Roma L. Gwynn, et biopestitsiidide turg kasvab rohkem kui 15% aastas, mis on suurem kui keemiliste taimekaitsevahendite aastane kasv (3%). Paljud biopestitsiidid toodetakse traditsioonilises keemiatööstuses, mis tähendab, et ka Eestis on potentsiaal oma biopestitsiidide tööstuse rajamiseks. Biopestisiidid, olles loodusliku päritoluga, lagunevad kiiresti keskkonnale ohututeks algühenditeks ning võivad olla alternatiiviks sünteetilistele ohtlikele mürkidele.

Puhta ja tervete inimestega riigi toetuseks oma oma toetuse andnud Organic Estonia kodulehe toetajad www.organicestonia.ee. Lisaks toetavad maheriigi idee suunda Mahepõllumajanduse Koostöökoda, Erakond Eestimaa Rohelised, ELF, Eesti Paeliit, Eesti Biodünaamika Ühing, MTÜ Eesti OTT ühendab OTT toiduvõrgustikke Eestis, Noored Rohelised, Statera uurimiskeskuses.

Mahe-Eesti (Organic Estonia) idee valiti eelmisel aastal Eesti Arengufondi konkursil Arenguidee üheks võiduprojektiks. Idee autorid olid Krista Kulderknup, Siim Kabrits, Erki Peegel ja Katre Ratassepp. Tänaseks on Mahe-Eesti mõtet arutatud ja arendatud enam kui 200 inimesega erinevatest valdkondadest. Mõte Eestist kui maheriigist pole iseenesest uus, selle nimel tegutsevad mitmed kogukonnad ja organisatsioonid. Mahe-Eesti tegemistega saab kursis olla veebivahendusel www.organicestonia.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta