Seekord räägib Bioneer ilmaga seotud eksiarvamustest.

1) Kõrgrõhkkond tähendab head ilma ja madalrõhkkond halba ilma.

Kõrgrõhkkond tähendab kõrget õhurõhku, madal madalat.

Kõrgrõhkkond toob kaasa stabiilsed ilmastikuolud. See võib tähendada isegi mitut nädalat kestvat päikest ja sinist taevast, aga ka inversioon-talveilma. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus külmal poolaastal on aga inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust.

Madalrõhkkonnad on seevastu püsivalt ebastabiilse ilmaga.

2) Ilm ei mõjuta toidu valmistamist.

Mõjutab küll. Äikese korral läheb piim hapuks, koor ei lähe vahtu, želatiin ei tarretu ja taigen ei hapendu. Nende nähtuste põhjustajateks peetakse väga lühiajalisi elektromagnetvälju, mis tekivad äikese ajal ja mida nimetatakse ka pimevälguks, sest silmaga neid ei näe. Tundlikumad inimesed tunnevad neid atmosfääri muutuseid. Tundlikud ei ole ainult inimesed, vaid ka bakterid ja seened, mis on vajalikud näiteks hapendamiseks.

3) Jää on libe.

Kui te olete kunagi katsunud külmkambris olevat jääd, siis te teate, et jää ei ole libe. See muutub libedaks alles siis, kui ta saab märjaks. Siis tekib jää peale imeõhuke veekiht, mis teeb jää väga libedaks.

4) Rahe tekib siis, kui vihm külmub.

Rahe eeldab suuri turbulentse, nii et vihmapiisad ei lange maapinnale, vaid lennutatakse kõrgemale atmosfääri. Seal külmades kihtides nad külmuvad. Mida tihedamini raheterasid lennutatakse, enne kui nad maale jõuavad, seda suuremad on raheterad. Kui vihm sadades lihtsalt külmub, siis tekib teralumi. Lumi aga tekib otse lumepilves, kus temperatuurid alla null kraadi muudavad niiskuse helvesteks.

5) Kõige rohkem lund sajab polaaraladel.

Uut lund sajab polaaraladel väga harva. Antarktise keskosas sajab lund vaid 2-3cm aastas. Põhjus, miks polaaraladel lund ei saja, on ebapiisav niiskuse hulk õhus. Lume moodustumiseks on aga niiskust vaja. Kõige enam sajab lund rannikulähedastes mägirajoonides, sest seal on väga niiske.

6) Kui ilm muutub jahedamaks, siis langeb öösel taevast kaste.

Kaste ei lange. Kui ööd on palju jahedamad kui päevad, siis kondenseerub veeaur jahedatele pindadele. Niimoodi tekibki kaste. Kui temperatuur langeb alla nulli, siis külmub kaste härmatiseks.

7) El Nino põhjuseks on kliimamuutused.

El Nino fenomeni on dokumenteeritud juba 16.sajandil. Iga paari aasta tagant puhuvad Lõuna-Ameerika rannikul jõulude ajal tugevad passaattuuled, mis suunavad sooja pealisvett läände. Jaheda kalarikka vee ja kuiva kõrgrõhuilma asemel saabub Lõuna-Ameerika läänerannikule soe vesi ja tohutud vihmahood, samal ajal on Kagu-Aasias ja Austraalias suur kuivus. Alates ägedast El Ninost 1982. ja 1983. aastal kardavad kliimauurijad, et kliimamuutused võivad fenomeni võimendada.

_____________

Kasutatud materjalid: „1000 eksiarvamust“ Chr. Pöppelmann, 2006, kirjastus „Egmont“

Pilt: czech.wunderground.com

Loe lisa:

Sarnased artiklid