„Täna Eesti riik metsloomade abistamisesse praktiliselt ei panusta ja ELL on ainus organisatsioon, mille vabatahtlikud võrdväärselt lemmikloomadega või rohkemgi aitavad metsloomi ja -linde“, ütles ELL juhatuse liige ja oravate ning siilide rehabilitatsiooni töögrupi koordinaator Katrin Idla.

„Kliima soojenemine, metsade lageraie, intensiivne elamuehitus ja autostumine tekitavad metsloomadele aina suurenevat stressi, millega nad peavad kohanema. Pesitsuspaikade vähenemine ja toidulaua vaesustumine sunnivad loomi aina enam tulema linnadesse, kus nad peavad ellujäämiseks kohanema tehiskeskkonnaga. Autolt löögi saav, katuselt või rõdult alla kukkunud või trimmeri ette jääv loom ei ole mitte osa looduslikust valikust vaid inimtegevusest. On iseenesestmõistetav, et tark ja tehnoloogiliselt arenenud ning vastutustundlik inimene aitab enda loodud tehiskeskkonnas hättasattunud metslooma.”

ELL Lääne-Virumaa piirkonnajuhi Lee Lepiksoo sõnul on metsloomade abistamine väga kulukas, sest kopsakatele raviarvetele lisanduvad toidule ja hoiukodudes liigipõhiste tingimuste loomisele kuluvad summad. „Oravatittedele me tellime spetsiaalset toitu ja lutid otse Ameerika Ühendriikidest ja näieks „Fox valley formula“ piimapulber maksab ligi 14 eurot pakk, aga „Miracle nipple“ 10-se paki eest tuleb välja käia juba 50 eurot. Üksikult ostes on paki hind mõistagi kõrgem!“

„Tänapäeva tsiviliseeritud ühiskonnas ei ole mittemidagitegemine enam aktsepteeritav, kui asi puudutab ükskõik millist elusolendit! Metsloomade haiglat Eestis ei ole ja ilmselt niipea ka ei tule ja sestap on loomakaitse liit loonud täiesti arvestatava hoiukodude võrgustiku metsaasukate tarbeks“, kinnitab Järvamaa piirkonnajuht Virge Võsujalg.

„Eri liikidele pühendunud vabatahtlikud on ennast täiendanud ja loonud sellised tingimused, kus metsloomad endid hästi tunnevad. Siin juures tahaksin tänada Paide „Espaki“ kollektiivi abi eest oravate välipuuride valmistamisel. Ühe korraliku välipuuri valmistamiseks kulub näiteks üle 100 euro.“

ELL-i juhi Heiki Valneri sõnul tuleb kõige rohkem abipalveid Tallinnast ja see on ka paratamatu, sest siin elab kõige rohkem inimesi ning seega ka toimub just siin ka kõige rohkem konflikte inimeste ja metsloomade vahel.

„Lindude jaoks lõpevad kokkupõrked autodega tavaliselt surmaga, aga üleeile Lasnamäel viga saanud kajakal jäid näiteks luud terveks ja pärast pindmise haava õmblemist ja toibumist saime ta eile juba loodusesse tagasi lasta. Ka Harjumaale, Koogi külla talvituma jäänud kurepojad elasid meie hoole all külmaperioodi üle ja nemad pääsesid vabadusse juba mõned nädalad tagasi.“

Möödunud aastal ravis ELL terveks ja laskis tagasi loodusesse üle 300 metslooma, -linnu ja roomaja. Käesoleval hetkel on ELL-i hooldada 7 oravalast, 5 siili, 31 erinevat lindu, 28 kassi ja 2 koera.

Ükski ELL juhatuse liige ega vabatahtlik oma töö eest tasu ei saa ning organisatsiooni toimimine ja loomade-lindude abistamine toimub ainult annetuste toel.

Tarkade ja heasüdamlike inimeste annetusi ootame järgmistele arvelduskontodele:

Eestimaa Loomakaitse Liit

EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
Selgitus: „Metsloomade abistamiseks“

Loomade ravi saab toetada ka helistades ELL annetustelefonidele:

9000 777 (5.-)
9000 888 (10.-)

Helistada saab ainult TELIA ja ELISA võrkudest. Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.

ELL tänab kõiki inimesi, kes ka metsloomade ja -lindude elu väärtustavad ning nende ravi toetavad.

Lisaks palume ühendust võtta inimestel, kes on valmis ja soovivad enda poolt valitud loomaliigile ajutist hoiukodu pakkuda.