Kohtumisel keskkonnaühendustega 16. detsembril arutati metsaseaduse muutmise ümber tekkinud arusaamatusi ning eri huvipoolte paremat kaasamist.

Metsaseaduse muudatustest olid kõne all raievanuse langetamine viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes ning turberaietele ja valikraiele seatud piirangute leevendamine. Samuti arutati, kuidas eri osapooli paremini kaasata ning võimalusi laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi sõnul otsustati, et metsaseaduse muudatustega saab edasi minna. „Selleks tuleb metsade range kaitse eesmärkide täitmine selgemalt sõnastada. Täiendavalt tuleb otsustada, millisel viisil saab kaitsealade piiranguvööndeid majandada. Segadust on tekitanud keskkonnaorganisatsiooni kaasatus otsustesse, selles osas saame mõlemad rohkem pingutada,“ selgitas Lamp.

Ta lisas, et eri huvipoolte ja avalikkuse kaasamisse aitab kindlasti kaasa inimeste teadlikkus. „Võimalus tõdeda, et Eesti metsad ei ole kusagile kadunud, on 20. detsembril, kui Keskkonnaagentuur tutvustab Eesti statistilise metsainventuuri tulemusi ning arvutusmetoodikat,“ märkis Lamp.

Metsaseaduse muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie -  kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Ühe muudatusena on kavas langetada majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust. Plaanis on muuta ka vääriselupaiga õiguslikku sisu nii, et oleks võimalik ka nende alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud. Olulise muudatusena on kavas välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta