Säästva arengu foorumi 2016 eesmärk on laiemalt teadvustada toidutootmise ja -tarbimise ning kliimamuutuse vastastikust mõju ja selle mõju vähendamise võimalusi.

Kliimamuutusel on põllumajandusele ja toidutootmisele nii majanduslik, keskkonna- kui ka sotsiaalne mõju. Samal ajal avaldab toidutootmine kliimale mõju kasvuhoonegaaside heite tekitajana. Otseseks ja kaudseks kasvuhoonegaaside heiteks toidusüsteemidest on hinnatud 19–29% kogu globaalsest inimtekkelisest emissioonist. Milline on tolmeldajate roll toidutootmises? Nende käekäiku on kliima muutumine samuti hakanud mõjutama.

Oluline osa kõigi inimeste toiduga varustamisel ja toidusüsteemide keskkonnamõju leevendamisel on toiduraiskamise vähendamisel. Samas jääb FAO hinnangul maailmas ligikaudu üks kolmandik inimese jaoks toodetud toidust tarbimata, mis teeb kokku u 1,3 miljardit tonni aastas. Eesti toidukauplustes jääb aastas müümata ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid. Milline on toiduraiskamise CO₂ jalajälg Eestis ja kuidas vähendada toidujäätmeid?

Kuidas toidusektori ettevõtted saavad kasu kliimamuutuse leevendamise kohustusest ja kliimamuutusega kohanemise vajadusest? Globaalselt on vaja järjest rohkem toitu toota, sageli veepuuduse tingimustes. Põllumajandusmaa on suurim maakasutaja, võttes enda alla peaaegu 40% maailma maismaast. Eestis on põllumajandusmaad ligi 29%. Ka siin mõjutab kliima muutumine saake, toidu kvaliteeti ja kättesaadavust.

Kõik need teemad on ühtlasi olulised ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 sätestatud toidu- ja kliimamuutusealaste eesmärkide saavutamiseks. Foorumil tunnustame parimaid kliimateadlikke toiduvaldkonna ettevõtteid auhinnaga.

Säästva arengu foorum toimub teisipäeval, 8. novembril 2016, Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses Tallinnas (Liivalaia 33).

Palume oma osalemisest teatada hiljemalt 1. novembriks siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta