Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) edastas Justiitsministeeriumile ettepanekud ja põhjendused menetlusseaduste muutmiseks eesmärgiga tagada looma kui kannatanu kaitseõiguse teostamine loomade väärkohtlemist puudutavates süüteomenetlustes ning karistusseadustiku muutmise ettepanekud, eesmärgiga karmistada looma julma kohtlemise eest ettenähtavat karistuse määra, pikendada loomapidamisõiguse äravõtmise määra ja sätestada võimalus määrata sellise õiguse äravõtmine põhikaristusena ning keelustada zoofiilia.

Ettepanek loomade kui kannatanute kaitseõiguse teostamise tagamiseks nii väärteo- kui kriminaalmenetluses

ELL hinnangul tuleb loomade väärkohtlemist puudutavates menetlustes võimaldada ka menetlusvälistel isikutel vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmist. Olukorras, kus kuriteo objektiks on hulkuv loom või toimub looma väärkohtlemine loomaomaniku poolt, on kannatajaks üksnes loom ise. ELL lisab, et suures osas on praktikas looma julm kohtlemine põhjustatud just loomaomaniku poolt ning seega võib põhjendamatult jääda menetluste lõpetamisel või algatamata jätmisel ebaõiglus karistamata, sest tegeliku kannatanu ehk looma kaitseõiguse teostamine pole võimalik.

Looma julma kohtlemise eest ettenähtud sanktsioonimäära muutmise ettepanek

Vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-ile 264 saab karistada isikut looma julma kohtlemise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

ELL hinnangul on määratud maksimaalne karistuse määr liialt leebe. Looma julm kohtlemine on tõsine seaduserikkumine, mille eest tuleb rikkumise toimepanijat karistada piisavalt range karistusega, et hoida ära tema ja teiste võimalike väärkohtlejate samasugune käitumine edaspidi. ELL peab vajalikuks rõhutada, et mitmed uuringud on näidanud, et loomade suhtes kuritegusid toime pannud isik asub kergekäeliselt kuritegusid toime panema ka inimeste suhtes.

Kokkuvõtlikult leiab ELL, et täna kehtiv sanktsioonimäär ei ole proportsioonis looma julma kohtlemise tegude ohtlikkusega ning KarS §-is 264 sätestatud süüteo eest määratav maksimaalne karistus peab olema kuni 3 aastat vangistust.

Loomapidamisõiguse äravõtmise määra muutmise ettepanek

KarS § 522 kohaselt võib looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest kohus süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni viieks aastaks ning väärteo korral kuni kolmeks aastaks.

Praktika on näidanud, et sageli on loomade väärkohtlejad loomaomanikud, kes on pannud selliseid tegusid toime ka varasemalt. ELL hinnangul peab vastav lisakaristuse määr olema pikem. Samuti tuleb ELL hinnangul muuta KarS-i selliselt, et loomapidamisõigust saaks sarnaselt juhtimisõiguse äravõtmisele rakendada ka põhikaristusena väärteo toimepanemise eest.

Kokkuvõtlikult teeb ELL ettepaneku pikendada loomapidamisõiguse äravõtmise määrasid väärteo korral kuni viie aastani ja kuriteo korral kuni 15 aastani. Samuti teeb ELL ettepanku muuta KarS-i selliselt, et loomapidamisõiguse äravõtmine oleks väärteo eest kohaldatav ka põhikaristusena.

Ettepanek keelustada ja kehtestada kuriteona suguühendus loomaga

Zoofiilia ehk sodoomia on seksuaalne hälve, mille korral on inimese sugutung suunatud loomadele. ELL hinnangul on zoofiilid loomade väärkohtlejad, kelle tegevus peaks sõnaselgelt olema taunitav ka seadusandluses. Loomakaitseseaduses ei ole aga sõnaselgelt sätestatud keeluna ega karistusseadustikus karistatav suguühendus loomaga.

Eeltoodust tulenevalt teeb ELL ettepaneku sätestada karistusseaduses sõnaselgelt kuriteona loomaga suguühendusse astumine. Samuti tuleb seonduvalt sellega muuta loomakaitseseadust ning keelustada vastav tegevus ka loomakaitseseaduses. Enamikes Ameerika Ühendriikide osariikides on suguühendus loomaga keelatud ning kriminaalkorras karistatav. 21. sajandil on zoofiilia keeld taastatud ka mitmetes Euroopa riikides, kus see oli vahepeal kaotatud.

Sarnased artiklid