“Eestis tegutseb paarkümmend loomakaitseorganisatsiooni, mille omavaheline koostöö on ünsa juhusliku iseloomuga. Et teha paremat tööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, peame pead kokku panema ja jõud ühendama,” selgitas Loomuse juhataja Kadri Taperson.

Organisatsioonide hinnangul on Eesti loomapidamise- ja loomadesse suhtumise kultuur endiselt võrreldes nn arenenud riikidega üsna madal. Inimeste teadmised nii loomadest kui ka neisse puutuvast seadusandlusest on ebapiisavad, Eesti erakondades on vähe poliitikuid, kes teema vastu süvenenult huvi tunneksid, süstemaatiliselt ei täideta seadusandlust, järelevalve on nõrk. “Seetõttu on strateegiline koostöö võtmeküsimuseks loomade heaolu eest seismisel,” ütles Taperson.

Tulevase koostöö aluseks on regulaarne infovahetus, suhtlemine avalikkusega, teavitustöö, ühiskampaaniad, ühiskoolitused, loomakaitsepoliitika kujundamine, sh seadusandluse ja järelevalve kontroll ning Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.

Võrgustikuprojekti eestvedajaks on MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja peamiseks partneriks Eesti Loomakaitse Selts. Tänaseks on projektiga liitunud Loomade Nimel, Kasside Turvakodu, Pesaleidja, Kelmiküla kassijaam, Nurru Ometi, Kassiabi, Saaremaa lemmikloomade turvakodu, Abikoerte Keskus ja Varjupaikade MTÜ. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.