Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et Eesti elanike ootused tulevase pensioni suuruse osas on ebarealistlikult kõrged. Samas ei tea inimesed, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab pensionil olles riik.

Uuringust selgus, et Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74% pensionieelsest palgast. Kui arvestada, et 2013. aasta II kvartalis oli keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel 976 eurot, siis peaks keskmine pension olema elanike ootuste kohaselt 722 eurot. Keskmine vanaduspension oli aga 2013. aasta II kvartalis 331 eurot, mis moodustab sama perioodi keskmisest brutokuupalgast vaid 34%.

„See näitab selgelt, et elanike ootuste ja tegelikkuse vahel on praegu väga suured käärid,“ tõdes Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu. Uuring näitab, et inimesed eeldavad pensionieas senise sissetulekutaseme säilimist või vähest langust.

Samas ei tea 77% elanikkonnast, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab pensionil olles riik. „Ühest küljest viitab uuring inimeste vähesele teadlikkusele sellest, kuidas Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud ning teisalt toob välja ebarealistlikult kõrged ootused,“ võttis Maripuu küsitluse tulemused kokku.

„Seetõttu võib paljusid tänaseid pensionikogujaid tabada tööturult lahkudes ebameeldiv üllatus, sest pensionisüsteemi I ja II sammas annavad tulevikus kokku vaid ligikaudu 40% pensionieelsest sissetulekust,“ kommenteeris elanike vähese teadlikkuse võimalikke tagajärgi Maripuu.

Olulise trendina selgub uuringust veel, et 84% vanaduspensionil mitteolevatest inimestest on astunud mingeid samme oma pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks, 16% ei ole selleks aga midagi teinud.

Enim loodavad inimesed kohustuslikule kogumispensionile ehk II sambale (65%-l on sõlmitud leping), 43% elanikest loodab pensionieas jätkata töötamist, 36% loodab soetatud kinnisvarale, 35% abikaasa ning 29% laste toele.

„Võib arvata, et tulevikus on inimesed tõesti kauem tööturul kui täna, kuid töövõime säilimine sõltub paljuski tervisest. Lähedaste abile lootmine eeldab aga seda, et lapsed on piisavalt heal järjel, et oma pensioniealisi vanemaid toetada,“ kommenteeris Maripuu.

„Varasemad Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringute tulemused viitavad sellele, et erinevalt laialt levinud arvamusest saavad noored praegu vanematelt sagedamini rahalist abi kui vastupidi,“ lisas ta.

„Suurem osa elanikkonnast on mingeidki samme astunud oma pensionipõlve kindlustamiseks ja see on kahtlemata positiivne trend,“ võttis Maripuu uuringu tulemused kokku. Seoses elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega järgnevatel aastakümnetel on pensionipõlve rahaline kindlustamine tulevikus üha enam inimeste endi kohustus.

„Inimeste isiklikust vastutusest pensioniks säästmisel ja vanaduspõlves toime tulemisel peaks rohkem rääkima. Siis on elanikkonnal vähem valesid ja ebarealistlikke ootusi selle osas, kui suure osa tagab neile pensionipõlves äraelamisel riik ning kui suur saab siis olema nende igakuine sissetulek,“ rõhutas Maripuu.

Samuti toonitas Maripuu uuringu tulemuste valguses seda, et igal inimesel peaks olema nägemus ja tegevusplaan, kuidas pensionile jäädes majanduslikult toime tulla. „Olgu selleks siis kogumishoius, investeeringud väärtpaberitesse või kinnisvarasse. Võimalusi on mitmeid ja eelkõige tasub mõelda kombineeritud lahendustele – see aitab hajutada ka rahandussüsteemi võimalikust ebakindlustest tingitud riske,“ lisas ta.

Uuringu „Elanike pensioniteemaline küsitlus“ viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Telefoniküsitlus viidi läbi juunis 2013. Kokku osales küsitluses 563 inimest vanuses 16 aastat ja vanemad, kes ei olnud veel vanaduspensionil.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta