Mahetootmisel on perspektiivi nii Eestis kui laiemalt, sest tarbijate teadlikkus mahetoidu eelistest kasvab. Eesti mahepõllumajandus on kahekümne arenguaastaga jõudnud tasemele, kus saab rääkida heast kohalikust kogemusest ja arvestatavatest toodangukogustest.

Mahepõllumajandusliku maa osakaalu poolest kuulub Eesti esimeste hulka Euroopas. Eesti põllumajandusmaast on mahemajandamisel üle 142 tuhande hektari ehk tervelt 15%. Kuigi mahetootjaid tegutseb üle Eesti, on see praegu levinum äärealadel, kus mullad kehvemad ja paslik tegeleda ekstensiivse karjatamisega väheviljakatel rohumaadel.

Tänu sellele edenebki lamba- ja lihaveisekasvatus: rohkem kui poole Eesti lammastest moodustavad mahelambad, lihaveiste osas on jõutud ligi pooleni koguarvust. Mahetootmine käib käsikäes loodushoiuga – Lääne-Eesti ning saarte paljud rannaniidud on hooldatud just tänu maheveistele ja -lammastele.

Tarbijate kiiresti kasvavat huvi arvestades on head väljavaated ka teistel loomakasvatuse valdkondadel, mille osakaal jääb hetkel märgatavalt väiksemaks. Taimekasvatuses laieneb ekspordinõudluse toel teravilja osakaal, peamiselt kohalikule turule kasvatakse kartulit, köögivilju, puuvilju, marju jm.

Aasta-aastalt paraneb mahetoidu kättesaadavus. Poekettidest leiab üha enam mahetooteid, seejuures mujalt toodu kõrval järjest rohkem ka kodumaiseid. Kõige laiemas valikus pakuvad mahetoodangut endiselt öko- ja loodustoodete kauplused, viimase paari aastaga on oluliselt suurenenud ka kauplusekettide huvi müüa mahetoitu.

Viimasel ajal räägitakse üha enam lähitoidust. Euroopa maaelupoliitika pöörab järjest suuremat tähelepanu lühikestele tarneahelatele ehk teisisõnu peetakse tähtsaks, et toit jõuaks lauale võimalikult lühikese vahemaa ja väheste vahendajate kaudu. Tarbijale kindlustab see võimalikult värske, hooajalise ja harjumuspärase toidu. Nii ongi sarnaselt paljudele teistele riikidele tekkinud ka Eestis nn tarbijaringid – just tarbijate enda initsiatiivil toimiv koostöö talunikega, kes toovad tellitud toidukauba kindlal nädalapäeval kokku lepitud kohta ning kaupmeeste vahendustegevus jääb ära.

Lühike tarneahel ning mahetoit muutuvad järjest olulisemaks ka koolide ja lasteaedade toitlustuses. Mitmel pool Eestis tegutseb lasteasutusi, kes on teinud mõnede toorainete osas valiku just maheda kasuks. Kuigi eelarve on lasteasutustes piiratud, otsitakse võimalusi mahetoidu pakkumiseks, et tuua just laste toidulauale parima võimaliku kvaliteediga toit.

Kokkuvõttes saab öelda, et mahedalt on Eestis võimalik toota ja mahetootmine liigub tõusuteel. Eesti mahepõllumehed on aastatega kogunud kogemusi ja oskusi ning parimad neist on jõudnud mitmetel põllumajanduskonkurssidel kõrgetele kohtadele. Vaatamata Eesti mahetootmise lühikesele arenguperioodile on tänaseks tekkinud juba ka mahetalunike teine põlvkond, kes panustavad julgelt tootmise laiendamisse.

Loe mahepõllumajanduse ja mahetoidu kohta lähemalt aadressil www.maheklubi.ee.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Maaülikooli Mahekeskus