Agressiivne veepuhastusseadmete müük on tekitanud olukorra, kus paljud pered kasutavad joogiks nö surnud vett, millest on eemaldatud kõik organismile vajalikud mineraalid. Libatesti abil meelitatakse inimesi ostma ca 1000 eurot maksvat filtersüsteemi, millega puhastatud vee pikaajaline tarbimine võib kahjustada tervist.

„Viimastel nädalatel on üle Eesti mitmete vee-ettevõtete poole pöördunud kliendid, kelle ukse taha ilmunud müügimehed on andnud mõista, justkui oleksid nad vee-ettevõttest ja soovivad veeproove võtta. Edasi läheb aktiivseks müügitööks – kiire võrdlustesti abil laidetakse kraanist tulev vesi maha ja soovitatakse oma tervise säilitamiseks osta hirmkallis, kuid tegelikkuses tarbetu filtersüsteem,“ selgitas tekkinud olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Tarkmehe sõnul tasub esimese ohumärgina võtta seda, et vee-ettevõte ei saada kunagi kliendi juurde vett testima oma inimest – joogivee proove tohivad võtta üksnes vastava kutsetunnistusega spetsialistid ning proove uuritakse selleks volitatud laborites. „Kohapeal tehtav kiirproov ei anna teaduslikku garantiid ja suure tõenäosusega näitab see lihtsalt erinevate ainete sisaldust vees – sealhulgas organismile kasulikke rauda, magneesiumi, kaltsiumi jm, mida joogivesi peabki sisaldama. Kui võrrelda seda nüüd kõikidest ainetest puhastatud ehk destilleeritud veega, siis loomulikult saab sealt filtrimüüjale sobiliku tulemuse,“ selgitas Vahur Tarkmees.

Enne kalli seadme soetamist soovitab Tarkmees hästi järgi mõelda, sest läbifiltreeritud vett ei ole kontrollitud ja kui filtrid puhastavad vee nii puhtaks, et tegemist on sisuliselt destilleeritud veega, võib selle pikaajaline joomine tervist kahjustada – destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal.

ASi Põlva Vesi juhataja Olev Elmiku sõnul kasutavad filtersüsteemide müüjad ära nõukogude ajast pärit kuvandit vee halvast kvaliteedist. Tema sõnul ei teadvusta inimesed endale ikka veel seda, kui range on tänapäeval vee-ettevõtetelt nõutav kvaliteedikontroll. „Iga vee-ettevõtja on kohustatud kooskõlastama piirkondliku Terviseameti talitusega joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks. Reeglina teevad atesteeritud proovivõtjad joogiveeproove neli korda aastas ja tulemus peab mahtuma kindlatesse normidesse – vastasel juhul järgnevad sanktsioonid ja peame oma uksed kinni panema,“ rääkis Elmik.

„Kui probleeme siiski esineb, on mõistlik lahendust otsida koostöös oma vee-ettevõtjaga, kellega koos selgitakse välja põhjused ja võimalused olukorra lahendamiseks – võib-olla piisab üksnes torustiku läbipesust. Sageli tekitavad filtrid ise probleemi, kuna neid ei osata süsteemselt hooldada ja vesi saastub nimelt filtris,“ märkis Olev Elmik. „Räägin ilmselt kõikide vee-ettevõtjate eest, kui ütlen, et enamikel juhtudel on filtersüsteemi kasutamine tarbetu ja tegemist on lihtsalt raha väljapressimisega heausklikelt inimestelt.“

Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab enne kuluka veefiltri soetamist võtta paar päeva mõtlemisaega ja uurida toimingute tausta. Kui on kahtlusi vee kvaliteedi osas, tuleks võtta ühendust kohaliku vee-ettevõtjaga või pöörduda Terviseameti piirkondlike talituste poole, kes selgitavad millal viidi läbi viimane veekontroll ja milliseid tulemusi saadi. Vee-kvaliteedi andmed on saadaval ka vee-ettevõtete veebilehtedel.

Samuti võiks eelnevalt uurida filtrimüügifirma tausta – näiteks ühe säärase ettevõtte vastu on esitatud kaebusi ka Tarbijakaitseametile.

Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.