Maa-ameti eestvõttel kümme aastat tagasi loodud ja pidevalt elektrooniliste kaardirakendustega täienev geoportaal on juurdepääsuks Eesti mahukamatele riiklikele ruumiandmetele ja kaardikogudele.

Geoportaalist näeb topograafilisi aluskaarte, ortofotosid, ajaloolisi kaarte, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, looduskaitse, pärandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, aadressiandmeid, detailplaneeringuid jpm.

Geoportaali suurim väärtus on see, et Eesti riigi ruumiandmed on avalikud, tasuta nähtavad ja kasutatavad. Paljudes teistes Euroopa riikides sellise täpsusega andmeid tasuta ei avalikustata.

Portaalist on lihtne leida huvipakkuvaid piirkondi, kontrollida kinnistul kehtivaid piiranguid, täpsustada objektide asukohti, ennustada looduses ebameeldivaid arenguid (nt üleujutusohuga alad), otsida huvipakkuvaid ametlikke aadresse ja kohanimesid ning neid kaardil kuvada.

Kaartidele kantud objektide liigitus, asukohatäpsus ja andmete korrektsus on järjest olulisemad ka maaga seotud õiguslikes vaidlustes, sest näiteks teed, jõed, tehnovõrgud jm kitsendusi põhjustavad objektid võivad piirata arendustegevust. Täpseid andmeid vajab ka keskkonnajärelevalve.

Vähetähtis pole seegi, et ruumiandmete kättesaadavus, eriti kaartide näol, aitab meil kõigil paremini mõista maa pinnal, maa all, õhus ja vees esinevaid nähtusi ning nendega kaasnevaid keskkonnamuutusi.

Aastast 2008 pakub Maa-ameti geoportaal lisaks WMS-teenust, mis võimaldab GIS-tarkvara kasutajatel aluskaarte, katastripiire jpt kaardikihte oma töös aluseks võtta. Samuti saab WMS-teenust kasutada kodumaistes ja ülemaailmsetes (Google Maps, Arcgis.com) veebipõhistes kaardirakendustes.

Viimasel aastal on populaarseks kaardikihiks saanud LIDARi ehk aerolaserskaneerimise andmete põhjal koostatud Eesti reljeefikaart.

Maa-ameti geoportaali ehk X-GISi keskkonda on loodud erinevaid töövahendeid ehk spetsiaalseid rakendusi andmete haldamiseks kaardil. Näiteks kasutatakse X-GISi riigimaadega seotud haldustoimingutel, aadressiandmete süsteemi arendamisel, planeeringute kooskõlastamisel. Kaardirakendusi kasutavad paljud ministeeriumid, maavalitsused, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet. Kokku on X-GISis üle 50 erineva temaatilise kaardirakenduse.

Maa-amet pani geoportaalile aluse 2001. aasta lõpus, luues esimese elektroonilise kaardirakenduse eesmärgiga näidata põhikaardil ja ortofotodel katastriüksuste ning administratiivüksuste piire. Selline mahukas riigipoolne ettevõtmine oli tollal väga uuenduslik. Nüüdseks on Maa-ameti geoportaal saanud meie infoühiskonna enesestmõistetavaks osaks, olles Eesti jaoks sama oluline kui näiteks Google Earth on kogu maailmale. Meie geortaali külastatavus on kasvanud 500 000-ni kuus, päringute arv ulatub aastas 80 miljonini.