Öko- ja keskkonnamessidel käijad on harjunud, et ennast tutvustavad ökopoed, mahetootjad ja pärimuskultuuri pakkujad. 25.-27. novembrini Tartu messikeskuses teoks saanud mess "Elukvaliteet 2011" suutis positiivselt üllatada märkimisväärselt laiema teemade- ja tegijatevalikuga. Bioneer toob lugejateni põnevamad messileiud.
Öko- ja keskkonnamessidel käijad on harjunud, et ennast tutvustavad ökopoed, mahetootjad ja pärimuskultuuri pakkujad. 25.-27. novembrini Tartu messikeskuses teoks saanud mess "Elukvaliteet 2011" suutis positiivselt üllatada märkimisväärselt laiema teemade- ja tegijatevalikuga. Bioneer toob lugejateni põnevamad messileiud.
- Bioneeri uudised
- Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
- 28. november 2011
- Foto: https://pixabay.com/photos/heart-love-sunset-shape-sign-3147976/
Messil sai proovida erinevaid toite ja jooke. Põllumajandusmuuseumi boksi juures pakuti näiteks leivalõhnalist kaljajooki, mis oli tehtud kaljakontsentraadist, mida saab kodus ise veega lahjendada. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee. |
Fossiilkütusel liikuvatele autodele pakuti alternatiive
Messi üheks põnevamaks ja kõneainet tekitanud osaks uudsete transpordivahendite tutvustamine.
Kohale oli veerenud AS Sebe gaasiküttel töötav linnaliinibuss. Selliseid busse on alates märtsist Tartu linnaliinidel kasutusel viis.
Biogaas, millega bussid tulevikus liikuma hakkavad, on kõige keskkonnasõbralikum kütus, kuna see tekib orgaanilise aine käärimisel, koosnedes peamiselt metaanist (45-70%) ja süsinikdioksiidist (30-55%) ning vähesel hulgal lämmastikust, vesiniksulfiidist ja teistest osistest. Biogaasi saamiseks kääritatakse kinnises anumas kindlal temperatuuril orgaanilisest ainest koosnevat (reopuhastussete, läga, toidujäägid, biomass jms) substraati. Biogaasi kütteväärtus on 20-25Mj/m3 (4000-6000 kcal/m3). Võrrelduna parimate küttepuuliikidega ületab maagaas küteväärtuselt neid ligi kahekordselt.
Hetkel sõidavad bussid veel maagaasiga.
Biogaasil liikuva bussi sisu sai uudistada päris lähedalt. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee. |
Messiruumi tagumises nurgas paelusid pilku Elmo elektriautod. Elektriautode kasutuselevõtt on Eestis seni seisnud laadimisvõrgustiku taga. Peatselt lisanduvad 200 kiirlaadimiskohta, mille asukoht valitakse inimeste liikumisteede põhjal - ostukeskused, bensiinijaamad, parklad, suurte maanteede ristmikud. Maanteede puhul jälgitakse, et laadimisjaamade omavaheline vahemaa ei ületaks kusagil 60 kilomeetrit. Kiirlaadimispunkte soovitakse ka kõikitesse üle kolme tuhande elanikuga asulatesse.
Elmo elektriautod olid väikesed, kerged ja üsnagi sümpatse välimusega. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee |
Kuidas olla teel tulevikku? Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee |
Uudistada sai ka elektrijalgrattaid. Elektriaku ja mootoriga varustatud jalgratas võib olenevalt kiirusest ühe akulaadimisega läbida 20-50km. Loomulikult saab ratast ka tavalise jalgratta kombel edasi vändata, kuid niimoodi akut laadida ei saa. Akut tuleb laadida tavalisest elektrivõrgust, see võtab aega 4 tundi ja tarbib umbes 0.06 € eest elektrit. 1kw võimsusega mootor võimaldab ka mäest üles sõita.
Elektrijalgratta soetajal tuleb arvestada asjaoluga, et ratas kaalub tavalisest rattast enam, sest varustusse lisanduvad viiekilone aku ja seitsmekilone mootor.
Seni on Eestis sedasorti rattaid müüdud tosina jagu. Tagasihoidliku müügiedu põhjuseks on kallis hind, sest elektrivarustus koos paigaldusega maksab umbes 800 eurot, millele lisandub jalgratta hind. Varustust on võimalik paigaldada igasugusele jalgrattale.
Elektrijalgrattad tunneb ära rattale paigutatud aku ja mootori järgi. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee. |
Energia- ja veesäästuks majapidamises on väga erinevaid lahendusi
Hoonete energiatõhususe tõstmise kohta sai messil soovitusi mitmetelt asjatundjatelt.
Tartu Regiooni Energiaagentuur, mis keskendub kohalike omavalitsuste energiajuhtimisele ja energiakasutuse tõhususele avalikus sektoris ning kodumajapidamistes, näitas messikülastajatele energiaagentuuride kaarti, mille kohaselt Eesti on Euroopa mõistes vaeslapse rollis. Meil on inimesed teemat alles avastamas, aga näiteks Saksamaal ja Hispaanias on agentuure märkimisväärselt tihedamalt.
Doranova Baltic oli tutvustas messil soojendamiseks mõeldud päikesepaneele. Paneelide 100-protsendilise tootlikkusega kasutusajaks loetakse 20-30 aastat ning praeguste kütusehindade juures tasuvad paneelid ennast ära umbes kümne aastaga.
Mesa Eesti tutvustas kütte- ja veekulude individuaalset arvestussüsteemi mitmepereelamutes ja ärihoonetes. Tutvustatud seadmed on kaugloetavad ja küttekulude arvestussüsteemid sobivad ka malmradiaatoritele.
Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee. |
Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee. |
Kredexi esindajad pakkusid huvilistele välja võimalusi, mil viisil saada kortermajade renoveerimiseks riigi toetust. Kui maja ära renoveerida, siis vähenevad tema küttekulud ja targa arvestamise korral ei ole ka laenumaksed nii suured, et ületada senist kulu küttele.
Elukeskkonna kaitsmine ei hõlma ainult looduskaitsealasid
Elukeskkonna-, looduskaitse-, säästva põllumajanduse teemadel olid messil esindatud Eestimaa Looduse Fondi aktiivsed eestvedajad, kes olid ka ürituse usinamad lugemismaterjalide ja raamatute jagajad. ELFi jagatud infost jäi kajama mõte, et keskkonnast hoolimine on palju laiem tegevus, kui ökopoe külastamine ja looduskaitsealade hoidmine.
ELF jagas mitmeid huvitavaid raamatuid. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee |
Mess oli ilmselgelt asjahuviliste ja infopakkujate omavaheline kohtumine, kuna polnud suurt tunglemist. Kõik said rahulikult küsida pakkujate käest just neid huvitavaid küsimusi.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta