2.-3. augustini Pihkvas toimunud Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni 14. istungil arutati Narva jõe ja Peipsi järve vesikonna veemajandust ja veekogude ökoloogilist seisundit ja ühiseid seireprogramme, teatas Keskkonnaministeerium.
2.-3. augustini Pihkvas toimunud Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni 14. istungil arutati Narva jõe ja Peipsi järve vesikonna veemajandust ja veekogude ökoloogilist seisundit ja ühiseid seireprogramme, teatas Keskkonnaministeerium.
- Bioneeri uudised
- 4. august 2011
Mõlemad pooled andsid ülevaate sel aastal tehtud uuringutest ja seirest. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liivi sõnul pidas komisjon Peipsi järve seisundit stabiilseks. Istungil leppisid Eesti ja Vene delegatsioonid kokku ka järgmise aasta tööplaanides, mis hõlmavad Peipsi vesikonna ja Narva jõe seiret ja veemajanduse korraldamise küsimusi.
Eesti delegatsioon tõstatas istungil ühe teemana Narva jõe kalakoelmute taastamisprojekti, tutvustades selle projekti põhiseisukohti. „Eesti pool soovib taastada Narva jõe kuivas sängis veevoolu, et kalad saaksid seda kevadeti kasutada kudemispaigana,“ märkis Liiv. „See teema on nüüd päevakorda võetud ja töögrupp hakkab seda arutama.“
Järgmine Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni istung toimub Eestis 2012. aasta septembris.
Pihkvas toimunud kohtumisel juhtis Vene delegatsiooni Venemaa Föderaalse Veeressursside Agentuuri juhataja Marina Seliverstova. Eesti delegatsiooni juhtis Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus.
Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel.
Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta