Mikrokiipide mõõtmed on muutumas üha miniatuursemateks. Nad on nii pisikesed ja märkamatud, et enamus tavainimesed neid ei hooma. Ometi on kiipide kiire areng oluliselt tõstnud inimese elukvaliteeti peaaegu igas tegevusvaldkonnas. Kiipkaardid, kodutehnika, kellad, sõidukid ja kogu meid ümbritsev infrastruktuur sisaldab arvutustehnikat. Käesoleval hetkel töötab maailmas rohkem mikroprotsessoreid kui on kokku inimesi meie planeedil.

Tänapäeva kiibid koosnevad juba miljarditest loogikalülitustest, mille suurus muutub iga uue põlvkonnaga üha väiksemaks. Sellise lüliti mõõtmed lähenevad juba aatomi omale. Ühest küljest muutub nii keeruka kiibi vigadeta projekteerimine ülejõu käivaks lülituste tohutu arvukuse tõttu. Teisalt on iga järjekordse põlvkonna lüliti aina tundlikum väliskeskkonna kiirgusest tingitud mõjudele.

TTÜ Arvutitehnika instituudi poolt juhitav projekt DIAMOND pakubki välja integreeritud lahenduse nimetatud probleemiga võitlemiseks. Projekti käigus töötatakse välja meetodid vigade automaatseks leidmiseks ja parandamiseks. Sarnased meetodeid vajab aga mikroelektroonika tööstus, eesotsas suurkorporatsioonidega nagu IBM, Ericsson. Firmad hoiaksid kiipide väljatöötamisel kokku oluliselt aega ja ressursse, kui suudetaks projekteerimisel tekkinud vead leida üles õigeaegselt ning parandada tõhusalt ja kiirelt.

Projekt DIAMOND algab 1. jaanuaril 2010 ning kestab kolm aastat. Projekti finantseerib Euroopa Komisjon ning selle maht on 3,2 miljonit eurot (50 mln krooni).