Miljonitel metsapuumaimukestel on Eesti puukoolides kibedad päevad. On vaja ju teatud nõuetele vastata ja esimene elueksam läbida. Kas kasvukõrgust ja tüvekese jämedust on parasjagu? Kas tervis on korralik? Kas ladvapung on tugev? Kas rüht on õige? Kas puuke on ikka üheladvaline? Eksam on karm.

Kõik nõrgad, haiged ja alamõõdulised prakeeritakse ja likvideeritakse. Tegemist on karmi elualgkooliga, kus puukoolide hooajatöölised ehk halastamatud eksamineerijad teostavad esimest valikut. Nad aimavad ette loodusliku valikut. Tugevamad jäävad s.t. ühest miljonist puuseemnest ühel õnnestub kasvada palgipuuks! Karm värk.

Iseseisvasse metsaellu saadetakse tavaliselt üheaastased kasetaimed, üheaastased musta lepa taimed, kaheaastased männitaimed ja kolmeaastased kuusetaimed. Puud on alles parajad nääpsukesed ja nad vajavad peremehe hoolt ja armastust veel aastakümneid. Ostes metsataime puukoolist võtab inimene endale justkui asendusema või asendusisa rolli. Metsaomaniku perekond on metsataimedele asendusperekond.

Üle vaadata on vaja raiesmikud, eriti vanemad kui kaheaastased. Kui sobivat looduslikku metsauuendust ei ole, siis tuleb see kujundada istutamise ja võsatõrjetöö abil viie aasta jooksul. Ja alati on mõistlik olla pigem kannatlik kui tormakas. Kõige väärtuslikum ja kvaliteetsem uuendusviis on looduslik uuendus. Samas on piirkondi, kus odavaim ja parem tee on metsauuendamiseks kasutada hoopis külvi. Sellisteks aladeks on liivased ja nõrga rohukamaraga männialad, kuhu külvatakse spetsmasinatega männiseemet. Kumbki pole hea – ei kiirustamine ega ka liigne ootamine.

Metsaomanikud suunavad osa oma metsatulust ikka metsauuenduse tarbeks. Ka riigitoetused on suureks abiks suuremate metsauuendustööde korraldamisel. Mida parema metsa suudame kasvatada, seda suurem on tulu tulevikus. Nii saame pideva metsakasvatustöö tulemusena pikapeale ka korralikud metsad. Isekasvavad metsad on võpsikud, padrikud, kepimetsad. Neist saadav tulu on nullilähedane. Neid metsi ei taha keegi osta ega raiuda. Isegi looduskaitsel puudub sääraste võserike ja puhmaste vastu huvi. Need ongi need Eesti metsad, kust puitu ei tule.

Reedel saabus Saaremaale Metsaühingult tellitud 6860 metsapuud - arukased, kuused, männid. Lisaks telliti ka kvaliteetseid maarjakase taimi, millest igaühest kasvab korralik maarjakask. Maarjakase istanduste täiendamiseks ainuõige materjal on viieaastased maarjakased, mis vajavad juba esimest laasimist. Selleks ajaks on ka maarjakase esimesed tunnused ehk paksendid välja kujunenud.

Laupäeval toimus Muhus Runni-Mihkli talus (Piiri külas) Saaremaa Metsaühingu metsateabepäev. Teemaks oli metsauuendus ja istutustalgute korras istutati kuusepuid kolmeaastasele raiesmikule. Kohapeal tõdeti, et metsauuenemise suurimaks probleemiks on ulukikahjustused, sest metsaomanikud tegelikult tahavad istutada.

Naabruses asuva riigimetsa lankidel oli vähemalt 90% istutatud kuusetaimedest ja loodusliku uuenemise teel männi ja kasetaimedest kahjustatud metskitsede poolt - latv oli ära naksatud. Kask kasvab sellest välja ja suur osa kuuski kindlasti ka, kuid piirkonnas pole võimalik kasvatada männipuitu ehkki pinnas võimaldaks. Kui kuusk aga on 30-40 aastat vana, siis hea laasumise korral kahjustab seda põder - tõmbab koort siit ja sealt. Võimalik, et hirvede arvukuse suurenemisel tõrjutakse põder eemale, kuid ka hirv suudab vanemaid puid oluliselt kahjustada. Metsaomanikud ja jahimehed peavad õppima koostööd tegema.

Teabepäeva arutelu lõppes Laimjala valla Nõmme küla Metsamajas, kus hinnati õuepuu (põlise pärna) vanuseks vähemalt 300 aastat ja mõõdeti selle ümbermõõduks 3,7 meetrit. Puu õõnsuses elavad metallmardikad, mis näitab taaskord, et igal sammul võib leida üllatusi ja imesid.

Järgmine teabepäev toimub 30. mail Valjala vallas Siiksaare külas. Teemadeks on seekord metsakaitse, puhkus metsas, metsade sertifitseerimine ja metsamajandus kaitse- ning hoiualadel.

Vaata lisa: http://www.saaremaametsayhing.ee/

Metsauuendusabi ja konsultatsioone saate Saaremaa Metsaühingult!

Sarnased artiklid