Täna 25 aastat tagasi suri ornitoloog ja looduskaitsja Eerik Kumari. 67 aastat tagasi sündis aga kuulus ratastooli aheldatud füüsik Stephen William Hawking.

Sündmused Eestis

8. jaanuaril 1984. aastal suri 72 aasta vanusena meie üks tuntumaid looduskaitsetegelasi Eerik Kumari (1912-1984). Kumarit tunti ka kui ornitoloogi, kes avaldas mitu üliolulist ornitoloogiaraamatut. Tema poolt on koostatud sellised raamatud nagu „Materjale Matsalu lahe linnustikust“ (1937), “Eesti lindude välimääraja“ (1957, 1959, 1974 ja 1984), „Kuidas vaadelda linde“ (1963), „Lindude laht“ (1966) ja „Lindude ränne“ (1975).

Eerik Kumariks sai mees alles aastal 1938. Eeriku esialgne nimi oli hoopis Erik Mathias Sits. Perenime valik sai tehtud Kumari laiu järgi.

1953.aastal asutati Eerik Kumari eestvedamisel Puhtlaiul ornitoloogiajaam. Kumari oli ka 1955. aastal asutatud Teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni esimene esimees ja punase raamatu idee üks tulihingelisemaid eestvedajaid.

Keskkonnast hooliva inimesena andis Kumari oma panuse ka ajakirja „Eesti Loodus“ uuesti käima panemisse.

Tema mälestuseks püstitati 1987. aastal Kirbla mäele mälestuskivi.

1989. aastal algatati Eerik Kumari looduskaitsepreemia neile, kes on kaasa aidanud looduslike koosluste, liikide või looduskaitse objektide kaitsmisele ja säilitamisele ning edendanud looduskaitsealaseid teadmisi.

Sündmused mujal maailmas

8. jaanuaril 1942. aastal sündis maailmakuulus füüsik Stephen William Hawking. Hawkingi läbimurdelised uuringud mustade aukude, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on mõjutanud oluliselt meie arusaama universumist.

Hawking on avaldanud palju teadusartikleid ja ka mitmeid raamatuid. Tema teos "Aja lühiajalugu" ("A Brief History of Time", 1988) saavutas tohutu, besttellerile omase läbimüügi.  

Kogu mehe teadlasekarjäär on olnud seda erakordsem, et Hawking on aheldatud ratastooli.  Kahjuks põeb teadlane amüotroofset lateraalskleroosi. Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkinud haigus kujutab endast närvisüsteemi hävitavat tõbe, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma keha üle. Haigust peetakse ravimatuks ning tavaliselt inimene sureb mõne aasta jooksul, ent Hawkingiga nii ei läinud. Teadlane kaotas küll lõplikult liikumisvõime 30-aastasena, ent tema vaimsus oli endiselt värske. Arvatakse, et relatiivsusteooria ja kosmoloogia põnevad ideed ei lasknud mehe mõtteerksusel langeda ja see ta ellu jättiski.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta