Täna, 23. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse, mille kohaselt kaasajastatakse katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja reguleeritakse nende määramist.

Teadupärast katastriüksuse kasutamise sihtostarve määrab, millisel eesmärgil tuleb üht või teist katastriüksust kasutada. Tulenevalt vajadusest kaasajastada ja täpsustada katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise regulatsiooni, peeti otstarbekaks seni kehtinud 1995. a määrus tunnistada kehtetuks ning kehtestada uus.

Määrusega kehtestatakse katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega ning sätestatakse sihtotstarbe määramise kord. Senine kord on olnud mõneti ebatäpne, mistõttu on praktikas ette tulnud juhuseid, kus ühesuguse kasutusega katastriüksustele on määratud erinev sihtotstarve. Samuti võib olla ekslikult sama sihtotstarbe alla sattunud täiesti erineva kasutusega katastriüksusi.

Kui seni sai maakatastri sihtotstarvet määrata nii liigi kui ka alaliigi tasandil, siis määruse jõustumisel loobutakse maa sihtotstarbe alaliikidest, kuna selleks puudub praktiline vajadus. Erandiks on vaid sotsiaalmaa sihtotstarve, mille alaliikideks jagamine on vajalik maareformi jätkamiseks. Kuna katastriüksuse sihtotstarbe määramise aluseks on planeeringud ja ehitiste kasutamise otstarbed, siis on katastriüksuse sihtotstarvete ühtlustamiseks arvestatud ehitise kasutamise otstarvetega.

Määrus sätestab kohaliku omavalitsuse toimingud sihtotstarbe määramisel ja samuti selle, milliseid andmeid peab sisaldama kohaliku omavalitsuse haldusakt katastriüksuse sihtotstarbe määramiseks.

Määrus sätestab katastriüksuse sihtotstarvete liigid ning sätestab mõningate sihtotstarvete liikide määramise erisused. Erisused on sihtotstarbeta maa ja sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbe ning ka maatulundusmaa sihtotstarbe määramisel.

Enne määruse jõustumist maakatastris registreeritud katastriüksuste sihtotstarbe liikide ja alaliikide kehtestatud määrusega kooskõlla viimiseks nähakse ette mitmed rakendussätted.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Linnade Liidule.

Määrus jõustub üldises korras vastavalt Riigi Teataja seaduses sätestatule.

Katrin Lipp, keskkonnaportaal www.bioneer.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta