Kindlasti on paljud meist kuulnud manitsust: „Keera heli vaiksemaks! Jääd veel kurdiks!“ Esialgu võib see veidi pealiskaudse hoiatusena tunduda, kuid tegelikult pole tõetera sugugi nii kaugel, kirjutab Cécile Cassier veebiväljaandes Univers Nature.

Rahvusvahelise Kuulmispäeva Ühing rõhutab, et kuulmishäired ja nende tagajärjed puudutavad pikemas ja lühemas perspektiivis ka väga paljusid alaealisi. Näiteks Prantsusmaal kannatab üle kuue miljoni inimese kuulmishäirete all. Noored, keda see probleem kõige rohkem puudutab, kuid kes on kõige vähem informeeritud, veedavad aega üha tugevamate helide käes. Probleem on suuresti põhjustatud kaasaskantavate helikandjate suurenenud müügist  ning teatud vaba aja tegevustega kaasnevast mürast, näiteks klubide tihe külastamine. Arvatakse, et praegusel hetkel kasutab igapäevaselt 50 kuni 100 miljonit inimest Euroopa Liidus MP3-mängijat.

9. kuni 14. veebruaril toimunud Rahvusvahelise Kuulmispäeva Ühingu küsitluses („Helikandjad: millised riskid kuulmisele?“) uuriti ligi tuhandet noort vanuses 12 kuni 25, et hinnata nende teadmisi kuulmishäiretest. Uuringust selgus, et iga noor kuulab päevas 98 minutit MP3-pleierit. 20% küsitletuist tunnistasid, et kuulavad oma muusikat väga kõvasti. Veel murettekitavam on tõsiasi, et pikaajalisematel kuulajatel mängib muusika ka kõvemini. Mis puudutab selliste harjumuste mõjusid kuulmissüsteemile, siis neli noort kümnest tunnistavad, et on tundnud surinat peas või vilisemist kõrvus pärast MP3-e kasutamist või diskoteegist väljumist. Ainult 18-25 aastaste seast puudutavad tinnitused* juba 63%-i.

Puudulikkust, mis valitseb teavitus- ja ennetustöös, illustreerib fakt, et vaid kolmandik uuritud noortest oli kursis muusikamängijate kasutamisega seotud ohtudega. Teabe allikateks on olnud rahvusvahelised kampaaniad televisioonis, internetis või koolis. Kaks kolmandikku vastajatest arvasid, et 80-detsibelline heli ei avalda kuulmisele mingit ohtu ja 69% vastajatest ei teadnud, mida detsibellid täpselt tähendavadki. Ometi, uskudes uurimuse tulemusi, kuulutas 87% osalenutest, et nad on valmis muutma oma käitumisharjumusi. Tuleb loota, et see otsus väljendub tõelistes tegudes, sest Teaduste Komitee raport hoiatab kõrgenenud terviseriskide eest, mis on tingitud muusika igapäevasest täisvõimsusel kuulamisest.  Viie aastaga riskivad kõvasti mängiva muusika kuulajad osalise või täieliku kõrvakuulmise kaotusega.

Eile, 11. märtsil sai teoks XIII rahvusvaheline kuulmisele pühendatud päev, mis seadis sihiks inimeste teavitamise kuulmishäirete tekkimise ohust, mis on peamiselt seotud helikandjatega.

*Tinnitus on kuulmishäire, mis avaldub vilistamise ja surinatena ilma välise ärritajata. Need võivad olla juhuslikud, vahelduvad või kroonilised. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta