IPCC (Intergovermental Panel on Climate Change) 2013. aastal avaldatud raporti kohaselt on alates 20. sajandi keskpaigast kliima soojenemise põhiliseks põhjuseks saanud inimtegur.

Möödunud aasta septembris otsustas noor kliimaaktivist Greta Thunberg globaalse soojenemise vastu võitlemiseks oma parimal võimalikul moel tegutsema asuda. Vahetult enne Rootsi parlamendi valimisi otsustas tüdruk kahel järjestikusel nädalal, igapäevaselt protestiks istuda Rootsi parlamendihoone ees. Selgituseks jagas ta laiali flaiereid otsekohese teatega: “I am doing this because you adults are shitting on my future.”, vahendab The Guardian

Thunberg lubab streigiga jätkata iga nädal reedeti, seni kuni Rootsi valitsus kliimaprobleemi osas konkreetseid samme astuma asub. Tänaseks on sellest istumisest välja kujunenud üleilmne noorte kliimastreigi liikumine FrydaysForFuture. 15 märtsil toimus kliimaprotest 125 erinevas riigis, kaasates endaga vähemalt 1.6 miljonit meeleavaldajat, sealhulgas ka Eestis, kus Tallinna ja Tartu streikidel osales kokku ligi 700 inimest.

Frydays for future Eesti esindaja Henri Holtsmeier ütleb toimuvate streikide esmaseks eesmärgiks, et kliimakriisiga tegelemine ja keskkonna hoidmine peab olema Eesti poliitikas prioriteediks number üks. See peab kajastuma ka kõigi erakondade valimisprogrammides ning selles osas tuleb sõlmida ühiskondlik lepe.

Teiseks nõuame, et võimuorganid nii Eestis, Euroopas, kui ka mujal maailmas võtaks ette konkreetseid tegusid, et kindlustada kõigile turvaline tulevik kus globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 kraadi murdepunkti.

Kolmandaks peab valitsus esitama plaani, mis eelnevad kaks nõuet tagab ja mida valitsus on seadusega kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergiaks ning minna nii kiiresti kui võimalik üle taastuvenergiale.

Milliseid võiksid olla kliimakriisi lahendused Teie arvates?

Näen, et üks olulisi samme, mida riik saab täna teha on kiiremas korras regulatsioonide välja töötamine, mis soodustab ringmajandusele üleminekut. Teiseks saab riik lõpetada põlevkivi energia tööstuse doteerimise ning suunata antud ressursid taastuvenergia kasutuselevõttu.
Kolmandaks saab riik võtta vastu regulatsioone, mis piiravad odavalt toodetud kaupade importi Aasiast.

Ennekõike aga saab riik alustada sellega, et kaasab arutellu suurel hulgal teadlasi. “Meie aga oleme noored, meil puuduvad vajalikud oskused hindamaks võimalikke lahendusi”, lisab Holtsmeier.

Alates 8. märtsist on Eestis kliimastreigid toimunud igal reedel. Järgmine suurem meeleavaldus ülemaailmse kliimastreigi raames leiab aset 24. mai õhtul.

„Oleme selgelt välja öelnud, et me ei lõpeta enne, kui valitsused alustavad tegutsemist. Kuna kaalukausil on meie kõigi ühine tulevik, siis ei ole võimalik olukorda enam ignoreerida,“ toonitab Holtsmeier.

Seni Eestis toimunud meeleavaldustele suurt vastukaja kuulda ei ole, tõenäoliselt on arutelu ühiskonnas mingil määral suurenenud. Küll aga ei saa seda öelda Euroopa kohta. Näiteks pärast Greta Thunbergi kõnet Euroopa Parlamendis lubas Euroopa Komisjoni President, et aastatel 2021 kuni 2027 saab iga neljas euro kulutatud kliimamuutuste leevendamiseks.

Ainus meile teadaolev positiivne reaktsioon Eestis on olnud koalitsioonikõneluste päeval, mil 15. märtsi ülemaailmne kliimastreik aset leidis, Jüri Ratase sõnadega, et keskkonna küsimused tulevad kõne alla järgmisel nädalal. Pean kahjutundega lisama, et Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder on meid nimetanud globalistide käsilasteks. Meie kirjutatud avalikule pöördumisele vastust ei tulnud.

2011 aastal avaldatud eurobaromeetri uuringu järgi olid eestlased oma teadmiste suhtes kliimamuutuste osas kõige väemteadlikud kogu Euroopas. Kuidas on lood noorte meeleavaldajatega, kuivõrd  on nemad asjaga kursis?  

Üldiselt tundub, et Eesti inimene on haritud. Streigil osalejad on teadlikud, et me ei tee piisavalt, et oma loodust ärihuvide eest kaitsta. Mitmed meeleavaldajad on tänanud, et seesugust asja korraldame.

Tartus on igal streigil leidunud möödujate seas inimesi, kes avaldavad toetussõnu ja soovivad edu. Kogemus näitab, et pea kõik meeleavaldajad mõistavad, et meil on probleem. Nd teavad, et olukord on tõsine, kuid ülevaade hetkeolukorrast puudub. Kui aga räägin neile olukorra detailidest, siis enamjaolt ehmutakse - olukord on kriitilisem kui arvati.

Usun, et kui Eesti inimesed võtaks aega ja uuriks, mis reaalselt toimub, mida uuringud näitavad, millise maailma poole me teel oleme, siis oleks ka nemad meiega 24. mail ühinemas.

24. mail, võtab kliimamarsist üle maailma osa üle 1300 erineval üritusel 110 riigis. Aeg tegutseda on nüüd, sest nüüd on viimane aeg tegutseda!

Eestis saab osa võtta Tallinnas (Toompeal), Pärnus (Iseseisvuse väljakul) ja Tartus (AHHAA ees) reedel kell 18.00. Tee oma hääl kuuldavaks, sest meie planeet vajab seda!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta