Lugupeetud peaminister, kliimaminister, Kliimaministeeriumi kantsler ja rohereformi asekantsler

Pärast kuudepikkust kliimaseaduse väljatöötamise protsessi esitles Kliimaministeerium 8. mail kliimakindla majanduse seadust. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets andis pressikonverentsil teada, et Eesti ei kavatse pingutada, et hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires ega plaani seada eesmärke, et hoida kliimasoojenemist tuntavalt alla kahe kraadi. Tema sõnul loobub Eesti Pariisi leppega võetud kohustuste täitmisest, sest nende kohustuste täitmine pole võimalik üksnes olemasolevaid tehnoloogiaid kasutades ja inimeste harjumusi muutmata.[¹]

See mõtteviis ja need tehnoloogiad, mis on toonud meid keskkonnakriisidesse, ei osuta teed jätkusuutlikku maailma. Inimühiskonna püsivust ohustavad meie eluajal kliimamuutused, elurikkuse kadu, süvenev ebavõrdsus ja paljud teised kriisid. Nende kriiside leevendamiseks tuleb teha kõik vajalik, mitte üksnes mugav ja lähiaastatel äriliselt kasumlik. Lubamatu on seada eesmärke üksnes lähtuvalt sellest, et need oleksid mugavalt saavutatavad tänaste tehnoloogiate ja harjumustega. Kliimaseaduse koostamisel tuleb lähtuda sellest, mida on vaja teha kõigi inimeste, sealhulgas laste, eakate, puuetega inimeste ja varanduslikult kehval järjel inimeste igakülgse hakkamasaamise tagamiseks. 

Ühiskonna jätkusuutlikkuse üks eelduseid on meid toetavate ökosüsteemide säilenõtkus. Tulevastel põlvkondadel on õigus saada looduselt samu hüvesid, mida praegused põlvkonnad naudivad tänu mitmekesistele ökosüsteemidele nagu rabad, niidud ja erinevad metsakooslused. Kliimaseaduse koostamisel tuleb tagada, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise meetmed kaitsevad üksiti elurikkust. Vastasel juhul ohustab ka kliimaneutraalse Eesti püsivust elurikkuse kriis. 

Me nõuame, et kliimaseaduses seataks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, mis on piisavad, et kaitsta inimeste põhiõiguseid kliimamuutuste eest. Nagu sedastas hiljuti Euroopa Inimõiguste Kohus, peavad eesmärgid selleks põhinema riigi õiglasel süsinikueelarvel, mis vastab 1,5 kraadisele keskmise temperatuuri tõusule.[²] See tähendab, et inimõiguste kaitsmiseks on vaja kliimaseaduses sätestada kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, mis on ühtlasi piisavad, et täita Pariisi leppega võetud kohustusi. Seepärast on meile vastuvõetamatu, et inimõiguste kaitseks piisavate eesmärkide seadmise asemel plaanitakse kliimaseadusega taganeda isegi olemasolevatest, ebapiisavatest eesmärkidest. Seni “Eesti 2035” tegevuskavas seatud sihi asemel, et 2035. aastal ei ületa Eesti kasvuhoonegaaside heide 8 miljonit tonni, kavandatakse kliimaseaduses samaks aastaks enam kui veerandi võrra suuremat heidet: üle 10 miljoni tonni.

Me ei ole nõus kavatsusega, et Eesti ei vähenda enda kasvuhoonegaaside heidet järgmise seitsme aasta jooksul ehk kuni aastani 2031. Selleks, et kliimasoojenemist oleks võimalik hoida tuntavalt alla kahe kraadi, peab valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) hinnangul hakkama maailma süsinikuheide kiiresti vähenema juba enne järgmise aasta algust.[³] Lükates heite vähendamise edasi tulevikku, jäetakse kliimaseadusega meile ja tulevastele põlvedele ülemäärane heite vähendamise koorem ehk kohustused enda vabadusi erilise intensiivsusega piirata. Lisaks pärandatakse meile kliimasoojenemise rasked tagajärjed, mille hulka kuuluvad loodusvarade ning elamiskõlbliku maa nappus, sellest tekkivad üleilmsed pinged ja kasvav oht julgeolekule. Noortena, kes pärivad Eesti riigi ja Maa, ei ole me sellega nõus. Eestimaa noori ühendavate organisatsioonidena nõuame, et kliimaseaduse koostamisel lähtutaks põlvkondade vahelisest õiglusest. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise koorem tuleb kliimaseadusega jaotada õiglaselt erinevate põlvkondade vahel. 

Võimalus hoida kliimasoojenemist tuntavalt alla kahe kraadi ning ennetada pöördumatute murdepunktide ületamist Maa kliimasüsteemis lõppeb lähiaastatel pöördumatult. Meie, allakirjutanud organisatsioonid, ühendame noori, kel on praegu väga piiratud võimalused (kliima)poliitika mõjutamiseks. Meie aga peame paratamatult elama selles maailmas koos nende keskkonnakriisidega, mille te meile pärandate. Siis, kui me jõuame otsustavatele ametikohtadele ühiskonnas, on võimaluste aken keskkonnakriiside ohtlikemate tagajärgede ärahoidmiseks alatiseks sulgunud. Me palume, et te lähtuksite kliimaseaduse koostamisel Eesti rahvusvahelistest ja põhiseaduslikest kohustustest ning moraalsest vastutusest noorte ja tulevaste põlvede ees. Me nõuame, et kliimaseadus saaks piisav, et tagada kõigi inimeste hea hakkamasaamine, ühiskonna säilenõtkus ja looduskeskkonna jätkusuutlikkus. 

Allakirjutanud

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu)

Geoteaduste Üliõpilaste Selts

Noored Rohelised

Noored Sotsiaaldemokraadid

Noorte Keskkonnaühisus

Progressiivne Liikumine

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Viited:

[¹] ERR. Videoülekanne kliimakindla majanduse seaduse esitlusest

[²] Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus nr 53600/20 Verein KlimaSeniorinnen Schweiz jt v. Šveits, punktid 550, 558 jj. 

[³] IPCC. Climate Change 2023. Synthesis Report. Summary for Policymakers. B.6.1. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta