XVI Toiduainetööstuse Aastakonverentsil rääkis Nordic Milk OÜ juhatuse esimees Ülo Kivine, kuidas Eesti suurim piimatootja kavatseb muutuda aastaks 2050 süsinikuneutraalseks.

Globaalselt pärineb umbes 26% kasvuhoonegaasidest toidutootmisega seotud sektoritest ning 4% toiduga seotud emissioonidest tuleb toidu töötlemisest. „Lisaks kliimamõjule kanname me vastutust bioloogilise mitmekesisuse, puhta vee, maapinna ja õhu jätkusuutlikkuse eest,“ selgitas Ülo Kivine, miks on põllumajandusel ja toiduainetööstusel oluline roll maailma kliimaeesmärkide saavutamisel.

Nordic Milk tegevusega seotud süsiniku jalajäljest 85% tuleneb toorpiima tootmisest. „On selge, et peame tegema koostööd farmidega piimaga seotud keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks. See ei ole lihtne, ent tänapäevane põllumajandus otsib ühiselt lahendusi. Saame selleks anda ka oma panuse,“ selgitas Kivine.

„Meie poolt sisse ostetav tooraine moodustab suurima osa meie süsiniku jalajäljest ning peame väga oluliseks tegelemist väärtusahela selle osaga. Suurendame koostööd farmide ja teadusasutustega, leidmaks võimalusi piima jalajälje vähendamiseks farmi tasandil,” lisas Kivine.

Tema sõnul põhineb ühe tootmise jätkusuutlikkus viiel alustalal: tõhus tootmine ja logistika, jätkusuutlik tarneahel, ringlusse võetavad pakendid, väiksema keskkonnamõjuga tootevalik ning toidu raiskamise vähendamine.

„Näeme võimalusi vähendada nii oma tootmistegevusest kui ka toorme ja toodete transpordist tulenevat kliimamõju,“ ütles Kivine. Selleks planeerib ettevõte uut ressursi- ja energiatõhusa tootmisüksust Paidesse, korraldab üleminekut keskkonnasõbralikumatele energiaallikatele, sh taastuval energial liikuvale transpordile, ning optimeerib muud logistikat. 

„Piima teekonnal tootmisest toidulauani saab igas etapis kulutatud erinevaid ressursse, mistõttu on iga jäätmetesse jõudnud toidu kilogramm suureks keskkonnakahjuks. Hoides toitu, hoiame planeedi elukeskkonda. Eestis tekib kodudes 34 000 tonni raisatud toitu aastas, millest 4400 tonni on piimatooted. Poodides visatakse ära ca 2000 tonni piimatooteid,“ jagas Kivine statistikat.

Et vähendada toidukadusid, läheb ettevõte oma tootevalikuga üle „Kõlbik kuni“ märgistuselt „Parim enne“ märgistusele. Söögikõlbulikke tooteid, mille säilekuupäev on lähenemas, annetatakse Toidupangale. „Näeme suuremat perspektiivi tootmise ja tehnoloogiate uuendamises ning usume, et tootja saab olema osa lahendusest, mitte probleemist,“ nentis Kivine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta