Kas sa Jennyt tead? Ta on praeguseks 7-aastane, aga ainuüksi eelmisel aastal suutis ta koos abilistega vähendada süsinikuheidet 26 000 tonni ulatuses ning hoida kokku enam kui 77 000 MWh energiat ja 10 miljonit eurot. Kuidas on see võimalik? Kas Jenny-sugused võiksid olla maailma kliimaneutraalseks muutmise eestvedajad, seda arutasime sTARTUp Dayl rohetehnoloogiate tuleviku panelistidega.

Kui alustada kaugemast tulevikust, siis pole uudis, et riik tüürib aastaks 2050 kliimaneutraalsuse poole. Kuidas sinna jõuda, ei ole veel päris selge ning siin-seal esineb nii udu kui ka pilvisust. Küll aga teame, et tehnoloogia arendamisel ja arenemisel on selle juures ülisuur roll. Õnneks on sel teel neid, kes näevad teravamalt ja kaugemale ning on hakanud motiveeritult ja teistest kiiremini tegutsema.

Kui mõni aasta tagasi tundus ESG ehk pikaajalist väärtust loovate keskkonnalaste, sotsiaalsete ja valitsemise põhimõtete kasutusele võtmine ning rakendamine alles hoogu koguvat, siis nüüd oleme astunud justkui kiirendisse, kus üsna tõenäoliselt hoogu enam maha ei võeta. „See on nagu tõkkejooks, ainult et maratoni distantsiga,“ tõdes Artur Leemet, Swedbanki ettevõtete finantseerimise müügitoe ja partnersuhete osakonna juht, kes panga poolel teemaga igapäevaselt kokku puutub.

Olenemata millega hetkeolukorda võrdleme või kui olulisena end igaüks selles protsessis näeb, mängib kiirendatud rohetehnoloogiate kasutuselevõtt kliimaneutraalsuse teekonnal olulist rolli. Finantssektor on asunud paljuski nii investorite kui ka regulaatorite survel kliimaneutraalsuse teel veduriks. Sektori olulisust rõhutas ka paneelis osalenud 2C Venturesi esindaja Taavi Veskimägi, kes tõdes, et kapitalita ei saa olla ka arengut. „Kuna meie kapitaliturg tehti II samba pensionireformiga katki ning tavapärast pensionifondide-põhist kapitali pakkumist just mittelikviidsete instrumentide jaoks ei ole, siis pankadel on võtmeroll laenukapitali kättesaadavuse parandamisel. Tegeliku keskkonnamõjuga tehnoloogiad on suuresti ikka riistavarapõhised ja teadmismahukad, mille turule viimine on teadagi ka väga kapitalimahukas. Ilma kapitalita ei saa nendest start-up’idest kunagi scale-up’isid ja ükssarvikuid,“ rääkis Veskimägi.

Tõsi, oleme näinud ka seda, et just „rohelise laenu“ on finantsasutused muutnud möödunud aastatel atraktiivsemaks ka tarbijatele. Esialgu näisid need tegevused populaarsusvõistlusena, kus rõhuti eelkõige sellele, et tänu paremale energiaklassile on kodu kõrvalkulud hiljem väiksemad, mis on muidugi samuti õige. Kui aga sisulisemalt rääkida, siis nii igaühele meist kui ka finantsasutustele on oluline see, et tagatisvarad ei muutuks tulevikus stranded asset’iks ehk varaks, mis kannatab ootamatu või enneaegse allahindluse käes. Peagi ei saa keegi endale lubada madala energiaefektiivsusega hoone ülalpidamist või tagatisena portfellis omamist, sest sellele puudub tulevikus lihtsalt ostja. „Täna on panganduses selge suund aktiivselt soodustada ja mõjutada turgu tegema roheinvesteeringuid, mis tuleneb rahaturgude suurest nõudlusest selliste investeeringute järele. Ehk mida rohkem „rohelisi“ laene, seda odavam on kapitali hind,“ märkis Leemet.

Mugavus on innovatsiooni pidur

Samuti nagu on oluline hoonete energiaefektiivsus, on seda ka nende sisekliima. Ühte ei ole võimalik saavutada teiseta. Just hoonete targa juhtimisega tegeleb dr Ahmet Köse, R8 Technologies kaasasutaja, kes on koos meeskonnaga loonud hoonetele digitaalse assistendi, R8 Jenny. „AI on meie lahenduste keskmes. See aitab meil saavutada konkreetseid jätkusuutlikkuse eesmärke, vähendades energia tarbimist ja optimeerides sisekliimat,“ rääkis Köse, kelle loodud Jenny on nüüdseks kasutusel juba 20 Euroopa riigis ja Jaapanis.

„Usutavasti just rohetehnoloogiate ettevõtted mõistavad koostöö olulisust enam kui teised. Keskkonnamõju ei saavutata kunagi üksi, selleks tuleb teha tööd, aga eelkõige koostööd,“ mainis Veskimägi. Köse ja tema tiimi lahendus on ilmselge näide tehnoloogia ja kinnisvarasektori koostööst. Kuigi eestlastena oleme harjunud palju tööd tegema, siis koos tegutsemise vallas on arenemisruumi veel omajagu. Olgu selleks siis partnerpakkumised eri ettevõtete vahel või mõistmine, et ka tehnoloogiaga on võimalik koostööd teha. Nii nagu Jenny ühendatakse hoonetes olemasoleva automaatikasüsteemiga, on võimalik eri ettevõtete lahendusi üksteisega integreerida ja luua selle tulemusena veelgi suuremat mõju.

Ühelt poolt on mõistetav, et just rohetehnoloogiatega toimetavad ettevõtted on eriti koostööaltid, sest ilma nende tehnoloogiate kasutuselevõtuta ei saavutata soovitud edu ja muutust. Teisalt ei sünni ka innovatsioon seal, kus on isekus, mugavus, regulatsioonidest mööda vaatamine ja eesmärkide puudumine.

Mis muudab päriselt norskamise nurrumiseks?

Kuid miks tegeleda üldse ESG teemadega? Milleks kogu see initsiatiiv? Kellele seda on vaja? Võiksin siinjuures öelda, nagu paljud minu ümber ja enne mind, et seda kõike on vaja huvigruppidele ja kogukonnale, riigile, Sulle ja muidugi Maale, millel elame. Kuigi see viimane on just kõige olulisem, tundub, et selline jutt on paljud juba ära väsitanud. Äkki on siis motiveerivam jutt see, et kes tahab areneda ja tulevikus laenu saada, peab hakkama valdkonda panustama ja jätkusuutlikkuse teemadega tõsiselt tegelema.

„ESG küsimused või sellega seotud dokumendid muutuvad laenu saamisel hügieeniks, nagu on täna finantsaruanded ja rahapesu küsimustikud. Ja eks kõik reostavad tegevused tuleb kriitiliselt läbi mõelda, sest odav ja kerge raha on ikka jätkusuutlikus äris, jätkusuutlik selle sõna igas tähenduses,“ võttis Leemet teema kokku.

Seega, võid ju nimetada oma norskamist nurrumiseks, kuid kui sellega ei tegele, siis jääb see teist sama palju häirima kui varem. Ei aita ka kõrvatropid ja nii võib kaaslane magamistoa koguni välja vahetada. Otsesõnu, kui ettevõttes ei tegeleta keskkonnamõjude hindamise ja juhtimisega, siis tulevad ettevõtte laienemisele ühel hetkel piirid ette.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta