MTÜ Meie Nursipalu vabatahtlikud leidsid Nursipallu planeeritavalt harjutusvälja alalt enneolematul hulgal Euroopa direktiivide kohaselt rangelt kaitstava palu-karukella (Pulsatilla patens) ja looduskaitse all olevate käpaliste uusi kasvukohti.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 7. august 2024
- Foto: Janek Jõgisaar
Palu-karukell kuulub Euroopa Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ja lisaks II kaitsekategooriasse. Kliimaministeeriumil tuleb EL Loodusdirektiivi II lisas toodud liikide kaitseks piiritleda kaitsealad – loodusalad, IV lisa loetleb aga rangelt kaitstavaid liike, mille kasvukohtade hävitamine on rangelt keelatud. Looduskaitseseaduse kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud. III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kokku on hetkel palu-karukella uusi kasvukohti Nursipalus leitud 166, neis loendati kokku 397 palu-karukella taime. Eesti mõistes on tegemist enneolematu leiuga, sest palu-karukella on elurikkuse ametliku andmebaasi põhjal üldse läbi kogu ajaloo Eestis kokku 836 märgitud.
Lisaks palu-karukelladele leiti ka suurel hulgal looduskaitse all olevaid käpalisi. Näiteks laialehist neiuvaipa (Epipactis helleborine, III kat) leiti 1048 ja roomavat öövilget (Goodyera repens, III kat) 433 taime.
Kuni Nursipalu nüüdsete leidudeni oli laialehist neiuvaipa elurikkuse andmebaasis kogu Eesti kohta kokku 3780 kirjet. Seega lisab Nursipalu tervelt ligi kolmandiku selle kaitsealuse taime uusi kasvukohti.
Kokku esitas MTÜ Meie Nursipalu Keskkonnaametile arvelevõtmiseks 2052 kaitsealust isendit 18-st erinevat liigist.
Ka varasemalt, käesoleva aasta kevadel, on Meie Nursipalu MTÜ leidnud plaanitavalt harjutusalalt Euroopas rangelt kaitstava palu-karukella kasvukohti. Tookord leiti neid neli. MTÜ teavitas kevadel uutest kasvukohtadest keskkonnaametit, kes võttis need arvele. Keskkonnaameti kohus on tagada kaitsealuse taime kaitse.
MTÜ Meie Nursipalu rõhutab, et militaaralade rajamisel ei ole antud eriõigusi looduse hävitamiseks. Loodus on meie ühine rikkus, Eesti kultuuri osa, mille kaitsmise kohustus on nii meie oma sõjaväel kui ka liitlastel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta