Suvekuid iseloomustavad soojad ilmad ja rohked sündmused, ent paraku ka mustem liiklusstatistika. Teiste aastaaegadega võrreldes juhtub just suvel kõige enam raskeid liiklusõnnetusi ja kokkupõrkeid metsloomadega. Kas sinu sõiduvahendil on kindlustus, mis kaitseks suuremate väljaminekute eest?
- Transport ja linnaplaneerimine
- 10. juuni 2024
- Foto: Pixabay
Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel juhtus eelmisel suvel 8224 liiklusõnnetust, mida on ligi 250 õnnetuse võrra rohkem võrreldes 2022. aasta suvega. Kui üldiselt toimub kõige rohkem liiklusõnnetusi pimedatel ja külmadel talvekuudel, näiteks eelmisel talvel juhtus kokku 9075 õnnetust, siis raskeid liiklusõnnetusi, kus saavad kannatada inimesed, juhtub kõige rohkem suvel.
Transpordiameti statistika järgi juhtus eelmise aasta suvel 700 kannatanutega liiklusõnnetust, võrdluseks – mullu talvel oli selliseid õnnetusi 232, kevadel 385 ja sügisel 427. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss kinnitas, et kannatanutega liiklusõnnetuste vaates on suvi kõige ohtlikum aeg. Kurval suvisel statistikal on aga mitu põhjust. “Heade teeolude ja nähtavuse tõttu kipuvad inimesed autoroolis kiirust ületama, tekitades ohtlikke olukordi, mis võivad lõppeda liiklusõnnetusega,” selgitas Kirss.
Kuumade ilmadega võib tema sõnul hajuda ka roolikeeraja tähelepanu, mistõttu võivad samuti õnnetused juhtuda. Suur probleem on ka auto juhtimine joobes.
“Kõige raskemad liiklusõnnetused ongi eeskätt juhtunud seetõttu, et juht on olnud alkoholijoobes. Näiteks on juhtumeid, kus varahommikul kihutab joobes juht koos turvavööta seltskonnaga teelt välja, mille tagajärjel keegi hukkub või saab raskelt vigastada,” ütles Kirss.
Kaskokindlustus aitab vältida lööki rahakotile
Eestis on transpordiametis registreeritud mootorsõidukile kohustuslik liikluskindlustus, mis hüvitab selliste kahjude kulud, mille kindlustatu põhjustab teistele liiklusõnnetuses kannatanutele. Kui auto pole kaitstud kaskokindlustusega, siis oma sõiduki paranduse peab sõiduki omanik tasuma ise. Kaskokindlustuse valdkonnajuhi Aleksei Žemkovi sõnul võivad liiklusõnnetustega kaasneda mitmetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad kulud. “Üldise eelneva kahjupraktika kohaselt kasvavad koos suviste keskmiste sõidukiirustega ka keskmised kahjusummad,” ütles ta.
Kaskokindlustus aitab inimestel vältida olukorda, kus nende eelarve või säästud saavad suure löögi. Kusjuures, summa võib olla nii suur, et jäädakse ilma sõiduvahendist või ollakse sunnitud katkestama kogu suve puhkuseplaanid. Seejuures ei tekita probleeme ainuüksi kokkupõrked teiste autodega. Statistika kohaselt suureneb kevadsuvisel ajal ka kokkupõrke oht metsloomadega.
“Mõnikord võib kokkupõrge loomaga lõppeda ka nii kehvasti, et auto taastamine pole rahaliselt otstarbekas ning auto tuleb maha kanda. Ühes viimases kulukamas juhtumis ulatus kahju näiteks 30 000 euroni,” avab Žemkov.
Kaskokindlustusest on abi ka kodust kaugemal olles
Kahjupraktika näitab, et suvel tuleb ette rohkem ootamatuid olukordi, mille korral on kaskokindlustusest suur abi. “Sageli viibitakse suvisel ajal kodust ja ka headest abilistest kaugemal. Kui rehv puruneb, kütus lõpeb otsa või ununevad võtmed sõidukisse luku taha, on näiteks Swedbanki kaskokindlustuse korral võimalik kutsuda appi ööpäevaringe autoabi, mis toob vajadusel kütuse, avab uksed või transpordib sõiduki lähimasse remonditöökotta,“ selgitab Žemkov. Samuti sagenevad suvel klaasi- ja rehvikahjud ning õnnetused parklates.
Kaskokindlustus annab võimaluse lisada kindlustuspoliisi asendusauto kasutamise selleks ajaks, kui oma sõiduk on remondis. Nii ei pea näiteks pikalt tehtud puhkuseplaanidest loobuma, kui autoga peaks juhtuma enne suvist ringreisi õnnetus.
Kohustuslik liikluskindlustus selliseid hüvesid ei paku, rõhutab Žemkov.
“Kaskokindlustuse üks suurim boonus on just meelerahu – abi on alati lähedal, isegi siis, kui oled kodust kaugel.”
Hinda riske
Žemkov rõhutab, et sõidukile kaskokindlustust valides tasub pakkujate kindlustustingimusi hoolikalt võrrelda ning panna tähele pakettide ja kaitsete erisusi. “Iga sõidukijuhi vajadused on harjumustest, elustiilist või riskitajust tulenevalt erinevad, mistõttu tasub võimalikke olukordi enne valikut tehes hinnata,” rõhutab Žemkov.
Kaskokindlustuse korral tuleb õnnetuse juhtudes tasuda enamasti ka omavastutus, seega on kasulik välja selgitada, milliseid kahjusid hüvitatakse ning mis juhtudel peab omavastutust maksma ja millal mitte.
Kaskokindlustus on koguriskikindlustus, mis tähendab, et kindlustus katab kahjud, mille on põhjustanud mis tahes ootamatu sündmus, mille tagajärjel saab sõiduk kahjustada või hävib, välja arvatud mõned tingimustes välja toodud välistused.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta