Töökohal erinevate kemikaalide ja muude ohtlike ainetega kokku puutumine ohustab töötajate tervist kõikjal Euroopas. Üheks riskiks, mille pärast eksperdid 21st Euroopa riigist muret tunnevad, on nanotehnoloogia.
- Jäätmed
- Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri võrgustiku rahvusliku koordinatsioonikeskus
- 24. märts 2009
- Kraadiklaase pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) aruandes „Expert Forecast on Emerging Chemical Risks” tehakse kindlaks peamised ainerühmad, mis võivad kujutada endast töötajatele uusi ja kasvavaid riske, soodustades haigusi alates allergiatest, astmast ja viljatusest kuni vähktõveni.
Ohtlikke aineid ei leidu mitte üksnes kemikaalitööstuses, vaid ka põllumajandus-, õendus- ja ehitusvaldkondades ning paljudes väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes väljaspool kemikaalitööstust. Kuigi kasutatavad kemikaalikogused ei ole seda tüüpi ettevõtetes suured, peitub probleem aruande järgi selles, et nii tööandjad kui töötajad on väga halvasti kursis kemikaaliohutuse nõuetega.
„Hinnanguliselt sureb igal aastal 74 000 inimest ohtlike ainetega kokkupuutumise tõttu töökohal,“ ütles Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktor Jukka Takala. „See tähendab, et ohtlike ainete tõttu sureb kümme korda rohkem inimesi kui tööõnnetustes. Paljudes ettevõtetes ei mõelda piisavalt sellele, kuidas ohtlike ainete kasutamist vältida või neid teistega asendada. Keemiliste riskide juhtimine on eriti kehv väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning alltöövõtuga tegelevates ettevõtetes. Ligikaudu 15% Euroopa töötajatest käsitseb enda sõnul keemiatooteid veerandi tööaja jooksul, 10% töötajatest on teatanud aurude sissehingamisest ning 19% tolmu, vingu ja suitsu sissehingamisest töökohal.“
“Kuigi õnnetused kemikaalidega ei ole Eestis õnneks väga levinud ja ka kemikaalidega kokkupuutest põhjustatud kutsehaigusi diagnoositakse suhteliselt harva, jäävad ohtlike ainete käitlemisega kaasnevad ohu- ja riskitegurid meil endistviisi eritähelepanu alla,” rõhutas EU-OSHA rahvusliku koordinatsioonikeskuse juht Eestis Tiit Kaadu.
Aruandes „Expert Forecast on Emerging Chemical Risks”, mille koostamises osales kokku 49 eksperti üle Euroopa, on nanoosakesed määratud ühe ainena, mille eest töötajaid kaitsta tuleb. Nanotehnoloogiat kasutatakse näiteks kosmeetika- ja IT-toodete valdkonnas ning tõenäoliselt kasvab see kiiresti ülemaailmseks, mitme miljardi euro suuruseks turuks. Kuigi nanoosakeste kahjuliku mõju kohta inimtervisele on vaja teha rohkem uuringuid, on olemas piisavalt teavet, et töötada välja ajutised reeglid piiramaks kokkupuudet nendega.
Paljudel ametialadel puutub töötajate nahk kokku kemikaalidega, mistõttu on suurenenud allergiliste haiguste käes kannatavate inimeste arv. Hinnanguliselt põhjustavad kemikaalid 80–90% nahahaigustest, mis on kutsehaiguste pingereas teisel kohal (13,6%) kohe pärast luu- ja lihaskonna vaevusi. Sellest hoolimata pole nende ainete jaoks olemas heakskiidetud teaduslikke meetodeid nahale avalduva mõju hindamiseks ega ohutu naha-kokkupuute taseme kindlaksmääramiseks.
Hinnangus tuuakse esile ka ained, mis võivad põhjustada vähktõbe – näiteks diisliheitgaasid. Reproduktiivtervist kahjustavate reprotoksiliste ainete kohta pole endiselt piisavalt teadmisi – seda peetakse naiste terviseprobleemiks. Selliseid aineid võetakse töökohal korraldatava riskihindamise ja riskide ennetamise puhul arvesse liiga harva.
Järjest enam tuntakse muret valdkondade pärast, kus töötajatel on suur oht puutuda kokku ohtlike ainetega, nt jäätmekäitlus, ehitus ja teenindavad ametid, nagu koristamine ja koduõiendus.
Samaaegne kokkupuude mitme kemikaaliga on pigem reegel kui erand ning iga riski eraldi analüüsides on nende tegelikku mõju kerge alahinnata. Mure mitmekordse kokkupuute pärast süveneb üha, nagu näitavad ka EU-OSHA eksperthinnangud uute bioloogiliste, füüsikaliste ja psühhosotsiaalsete riskide kohta. Käesoleval aastal alustatakse mahukat uuringut, milles keskendutakse uutest tehnoloogiatest tulenevatele töökohaga seotud riskidele järgmise kümne aasta jooksul.
EU-OSHA korraldas hiljuti seminari, et arutada eksperthinnangu tulemusi ELi poliitikute, sotsiaalpartnerite ning tööohutuse ja töötervishoiu spetsialistidega. Seminaril tehtud järeldused täiendasid oluliselt EU-OSHA poolt tööandjatele, tööohutuse ja töötervishoiu spetsialistidele ning töötajatele ja nende esindajatele pakutavat hea tava teabe paketti.
Euroopa Liit on asutanud tööohutuse ja -tervishoiu alase teabe levitamiseks Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA). Hispaanias Bilbaos baseeruva agentuuri eesmärk on parandada töötavate inimeste elukvaliteeti, edendades tehnilise, teadusliku ja majandusliku teabe vahetamist kõigi vahel, kes tegelevad tööohutuse ja -tervishoiu küsimustega.
Euroopa Riskiseirekeskus asutati 2005. aastal Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri lahutamatu osana. Demograafiliste muutuste ning töökorralduse ja tootmismeetodite arenguga kaasnevad uued riskid töötajate ohutusele ja tervisele, mis nõuavad ka uusi lahendusi. Riskiseirekeskuse eesmärk on tuvastada uusi ja tekkivaid riske ning edendada varajasi ennetusmeetmeid. Seirekeskus kirjeldab suundumusi ja nende aluseks olevaid tegureid ning prognoosib muutusi töökeskkonnas ja nende võimalikke tagajärgi tööohutusele ja töötervishoiule.
Lisateave:
- Aruanne „Expert Forecast on Emerging Chemical Risks”
http://osha.europa.eu/et/
- Teemakohane teabeleht
http://osha.europa.eu/et/
- Ülevaade ohtlikest ainetest
http://osha.europa.eu/et/
- Euroopa Kemikaaliamet
http://echa.europa.eu/
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
