Meie ümber leidub hulganisti erinevaid kemikaale – nii toidus, kodutekstiilides, elektroonikas, kosmeetikas ja isegi õhus. Ühed kõige ohtlikumad kuid vähetuntud on inimese ja teiste loomade hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid (ing k endocrine disruptor chemicals).

Keskkonda satuvad sellised kemikaalid tootmisprotsessidest, lisaks eralduvad need ka igapäevatoodete kasutamisel. Võib tekkida küsimus – miks üldse pannakse selliseid ohtlikke kemikaale meie igapäevatoodetesse? Aga ikka selleks, et vastu tulla meie kui tarbijate soovidele. Tahame ju valmistada toitu mittenakkuval pannil, kanda veekindlaid coretex riideid ja kasutada plastikut, mis on vastupidav ja tugev. Meie eelistustest ja valikutest sõltub see, mida ostame ja sellest omakorda, mida toodetakse.

Ohtlikke kemikaale leidub meie veres ja isegi rinnapiimas

Inimese kehasse satuvad need ained õhu, naha või toidu kaudu. Meie keha omastab neid niivõrd hästi, sest nad sarnanevad struktuurilt meie keha enda hormoonidega. Balti Keskkonnafoorumi läbi viidud uuringus leiti, et ka Eesti inimeste veres ja koduses toatolmus esineb tervisele ohtlikke kemikaale ftalaate, polübroomitud difenüüleetrit ja perfluoroühendeid. Uuringud on näidanud, et kemikaale leidub isegi rinnapiimas.

Sellised kemikaalid võivad meie kehas toimida erineval viisil – suurendada või vähendada normaalsete hormoonide taset, imiteerida või blokeerida meie kehaomaseid hormoone. Näiteks ftaldaadid ehk plastiku pehmendajad, mida leidub pea igas plastikus, imiteerivad naissuguhormooni östrogeeni. Ftalaadid lekivad plastnõust seal hoitava toidu ja vee sisse ning võivad põhjustada astmat, rinnavähki, rasvumist, diabeeti jm. Samuti satub lõpuks veekogudesse beebipillides sisalduv sünteetiline östrogeen, mis ei lagune, vaid hoopis koguneb elusorganismides.

Lastele mõeldud plastist mänguasjad näevad küll värvilised ja toredad välja, kuid võivad sisaldada hormoonsüsteemi häirivaid kemikaale – ftalaate (Foto: Freeimages)

Kõige suurem hormoonsüsteemi organ on meie soolestik, kus leidub palju erinevaid seedehormoone. Meie toidus, eriti puu- ja köögiviljades leidub putuka- ja umbrohumürkide jääke. Meie soolde sattudes võivad sellised hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid hakata mõjutama näiteks greliini ehk näljahormooni tootmist, tänu millele on ülesöömine ja rasvumine lihtsam.

Tervisehäireid põhjustavad juba üliväiksed kemikaalikogused

Kemikaalide kahjulik mõju ilmneb juba üliväikeste koguste puhul, põhjustades mitmeid tervisehäireid: vähki, viljatust, kaaluprobleeme, käitumishäireid, kilpnäärme talitluse häireid jm. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega looteeas, mis võib kaasa tuua suguelundite deformatsioone ja sigimishäireid hilisemas elus, samuti kaaluprobleeme, käitumishäireid ja õppimisraskusi.

On tõestatud, et kokkupuude selliste kemikaalidega kahjustab ka teisi organisme: tuues kaasa munakoore õhenemist kotkastel, meessuguorganite esinemist naissoost tigudel ja kasvajaid hüljestel. Lisaks on täheldatud kahesoolisust kaladel.

Kotkad on keskkonna saastatuse suhtes eriti tundlikud, teadlased täheldasid kemikaalide mõjul munakoore õhenemist (Foto: Freeimages)

Kuidas vältida ohtlike kemikaalide sattumist meie kehasse?

Siin on mõned lihtsad, kuid tõhusad nipid, kuidas vähendada kemikaalide jõudmist meie organismi ja loodusesse.

1. Pese käsi ja korista kodu

Kuna kemikaalid imenduvad sinu kehasse ka naha kaudu, aitab kätepesu nende hulka sinu nahal vähendada. Oma kodu regulaarne tuulutamine ja koristamine on samuti oluline, nimelt sisaldavad kodustekstiilid ja elektroonika süttimisvastaseid leegiaeglusteid, mida seostatakse hormoonhäirete ja vähi tekkega. Tolmu eemaldamine ja tuulutamine aitab mürgiste osakeste hulka õhus vähendada.

2. Kasuta vähem lõhnaõli ja lõhnastatud tooteid

Lõhnaõlid sisaldavad palju keemilisi ühendeid, millest paljud on firmasaladuseks. Kuid on teada, et lõhnaõlis leidub ftalaate, see on aine, mida tasub vältida. Lõhnaained kogunevad meie organismi ning võivad niimoodi kaasa tuua allergiaid. Alternatiiviks on kasutada lõhnatuid või looduslikke (öko)tooteid, mis sisaldavaid vaid looduslikke lõhnaaineid, näiteks eeterlikke õlisid.

3. Väldi plastiktooteid

Kuigi plastik ümbritseb meid kõikjal ja on mugav, pole see materjal sugugi nii ohutu, kui tundub. Mõned plastikud sisaldavad hormoonsüsteemi häirivaid kemikaale, nt ftalaate ja BPA-d. Hea mõte on juua vett klaaspudelist ning kasutada metallist või klaasist toidukarpe. Kui aga otsustad plastiku kasuks, siis vali PVC-vabad ja BPA-vabad tooted. Samuti on mõttekas toitu plastikus mitte kuumutada ning plastist veekeedukannud vahetada metallist kannude vastu.

4. Jälgi mida sööd ja kuidas toitu valmistad

Teadlased soovitavad vältida konserveeritud toitu, eriti neid, mis on pakendatud plekkpurkidesse. Nimelt on konservide pinda töödeldud rooste eest kaitseva aine BPA-ga, mis häirib inimeste hormonaalsüsteemi. Parem on kasutada klaaspurgis või kartongpakis olevaid tooteid. Oluline on jälgida ka, kuidas oma toitu valmistad. Näiteks teflonpannid kipuvad kiiresti kuluma, teflonipuru endale sisse süües kogunevad mürgid sinu kehasse. Parem alternatiiv on metallist või malmist panni kasutamine.

5. Eelista mahedat

Ka põllumajanduses kasutuses olevad putuka- ja umbrohumürgid võivad meie hormonaalsüsteemi mõjutada. Mahetoodete puhul on taimekaitsemürkide kasutamine keelatud, seega ei esine mürgijääke ka lõpp-produktis.

Meie eelistustest ja valikutest sõltub see, mida ostame ja sellest omakorda, mida toodetakse. Tehkem siis teadlikke valikuid, säästes niimoodi oma tervist ja ka keskkonda.

See artikkel on koostatud Eesti Rohelise Liikumise poolt korraldatud Rohelise Tee Õhtu „Ohtlikud ained meie ümber ja sees“ põhjal. Teeõhtuid toetab Tallinna Keskkonnaamet. Artikli kirjutamisel on kasutatud dr Ülle Jakovleva, prof Mattias Öbergi ja dotsent Tiina Elvisto ettekandeid. Artikli kirjutamisel oli suureks abiks vabatahtlik Lisette Arro.

Muud allikad:

https://www.nrdc.org/stories/9-ways-avoid-hormone-disrupting-chemicals

http://tervis.postimees.ee/v2/2779268/test-eesti-ja-leedu-inimeste-veri-sisaldab-ohtlikke-kemikaale

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta