Maailmas on rohkem kui 13 000 liiki imetajaid ja linde, kümneid tuhandeid roomajaid, kahepaikseid ja kalu ning miljoneid putukaid ja teisi selgrootuid. Tuhandeid neist ohustab inimene oma tegudega, nagu näiteks elupaikade hävitamine, jahipidamine, saaste ja reguleerimata rahvusvaheline kaubandus, teatas Keskkonnaministeerium.
Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastakümnetel ohtlikult kasvanud. Miljarditesse dollaritesse ulatuva aastakäibega on ebaseaduslik looduslike liikidega kauplemine maailmas kohe narkoäri ja relvakaubanduse kannul. Olles mures paljude haruldaste liikide liigse kasutamise pärast, sõlmiti 1973. aastal Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon - CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora). Praeguseks on CITES-iga ühinenud juba 173 riiki. Eesti liitus konventsiooniga 1992. aastal.
Regulatsioonid looma- ja taimeliikidega kauplemiseks
Konventsiooni eesmärk on reguleerida rahvusvahelist looma- ja taimeliikidega kauplemist. Vastavalt rahvusvahelisest kauplemisest põhjustatud ohustatuse astmele on CITES-e kaitse all olevad liigid kantud nimestikesse ehk lisadesse, kus on kokku üle 30 000 liigi. Nende ohustatud liikidega kauplemise reguleerimiseks kasutab CITES lubade süsteemi. CITES-e ja vastavate Euroopa Liidu määruste kohaselt võib ohustatud liikide hulka kuuluvaid loomi ja taimi ning nendest valmistatud tooteid üle piiri toimetada üksnes rangete reeglite ja erilubade alusel. Lube väljastab CITES korraldusasutus, mille iga riik määrab. Eestis väljastab lube Keskkonnaministeerium. Teiste riikide vastavate asutuste kontaktandmed on avaldatud CITES-e kodulehel (www.cites.org).
Euroopa Liidus peab iga liikmesriik määrama kindlaks ka tollipunktid ja tolliasutused, mille kaudu on lubatud ohustatud liikide isendeid importida ja kus impordi ja ekspordi kontroll. Eesti ühinemisel EL-iga 2004. aastal määrati Vabariigi Valitsuse määrusega kindlaks neli piiripunkti, mille kaudu tohtis ohustatud loomi ja taimi Eestisse tuua või välja viia.
Tollipunktide täpsustunud nimekiri
Tänavu 15. augustil täpsustas Vabariigi Valitsus oma määruse muudatusega tollipunktide nimekirja, mille kaudu on lubatud ohustatud loomade ja taimede import ja eksport Eesti ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide vahel. Määruse täiendamise tingis vajadus ühtlustada ohustatud looma ja taimeliikidega tegelemiseks määratud piiripunktid veterinaar- ja taimetervisekontrolliks tunnustatud piiripunktidega. Samuti arvestas määrusemuudatus piirikontrollis toimunud muutustesi ning Euroopa Liidu ohustatud loomade ja taimedega rahvusvahelist kauplemist reguleerivate määruste rakendamise kogemustesi, viies tolliasutuste nimekirja vastavusse reaalsete võimaluste ja vajadustega. Määruse muutmisel on võetud arvesse ka senist kogemust, milliseid piiripunkte on isendite sisse- ja väljaveoks enim kasutatud.
Tollipunktide täpne määramine võimaldab paremini korraldada ohustatud loomade ja taimedega rahvusvahelise kauplemise kontrolli piiril ja tagada, et tollipunktis oleksid olemas nii asjakohase väljaõppe saanud töötajad kui ka nõuetele vastavad ruumid ja seadmed.
Ohustatud taimede ja nende saaduste ülepiiriveol saab ülalmainitud kontrolli teostada
-
-
-
-
-
Muuga sadama piiripunktis ning
-
Ülemiste tollipunkti posti teeninduskeskuses (ka postiga saadetakse suhteliselt palju ohustatud liikidest saadud tooteid).
Loomsete saaduste kontrolli teostatakse
Paldiski Lõunasadamas asuv Paldiski-2 piiripunkt otsustati kustutada loomsete saaduste sisse- ja väljaveoks määratud tollipunktide nimekirjast, kuna alates eelmisest aastast Paldiskis enam pidevat veterinaarkontrolli ei toimu.
Elusloomi tohib välja vedada vaid Luhamaa maantee piiripunkti kaudu, sest see piiripunkt on tunnustatud elusloomade sisse- ja väljaveoks ning seal on täidetud elusloomade jaoks nõutavad tingimused. Praegu on see piiripunkt küll ühendusevälisest riigist saabuva looma veterinaarkontrolli tegemiseks nõuetekohase tunnustuse saanud ainult kabjaliste ja sõraliste osas, kuid lähiajal loodetakse nimetatud tunnustus saada ka teiste loomarühmade osas.
Seega võivadki põhilised probleemid tekkida just elusloomade vedamisel. Ebameeldivuste vältimiseks tuleb eelnevalt endale reeglid selgeks teha. Kui tahetakse näiteks Venemaalt tuua elusat hirve või sebrat, saab selleks kasutada Luhamaa piiripunkti. Aga näiteks elusa linnu või roomaja EL-i toomisel tuleb veterinaarkontroll ning CITE-s lubade kontroll ära teha mõnes teises liikmesriigis, näiteks Soomes või Lätis. Üldreeglite järgi peab selleks olema esimene piiripunkt, mille kaudu EL-i sisenetakse. Arvestama peab asjaoluga, et kui tunnustatud piiripunktis kontroll läbitud ei ole, võib loomi piirilt tagasi saata.
Tollipunktide nimekiri, mis erinevad liikmesriigid on ohustatud loomade ja taimede ülepiiriveoks ette näinud on avaldatud Euroopa Ühenduse Teatajas.
Vt EL-i sisse- ja väljaveokohad
Erandjuhtudel võib korraldusasutus lubada sissetoomist või väljaviimist tolliasutuse kaudu, mis ei ole kantud ülalmainitud nimekirja. Aga sellise võimaluse kasutamiseks tuleb iga kord pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole täpsete tingimuste välja selgitamiseks.
Lisaks juhib Keskkonnaministeerium tähelepanu sellele, et Eestis on keelatud pidada inimahvlaste sugukonda kuuluvaid isendeid (gorilla, shimpans, orangutang). See tähendab, et neid ei maksa isegi üritada üle piiri tuua.
Vaata määrust Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisas A nimetatud imetajate, lindude ja roomajate pidamise registreerimise kord ja inimahvlaste sugukonda kuuluvate isendite pid
Keskkonnaministeeriumis tuleb registreerida eespool toodud määruse A-lisas nimetatud elusad imetajad, linnud ja roomajad, keda Eestis kodus peetakse.
Kadri Alasi, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
Papagoid saab väljastpoolt EL-i Eestisse tuua kas Luhamaa või mõne teise riigi vastava piiripunkti kaudu ja ette tuleb näidadata eriload.
|
Ka lõvinaha toomiseks on eelnevalt vaja vormistada nii välja- kui ka sisseveoluba. |
Toimetas Katrin Lipp, loomasõbralik portaal www.bioneer.ee
Allikas: Keskkonnaministeerium
Pilt: animalcognition.net
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
