Atria Eesti tegevjuht Olle Hormi sõnul on sarnaselt piimatööstusega ka lihatoodete maitsemaailmas suund clean label ehk puhta etiketi toodetele, kus kasutusel väga vähe koostisaineid.

“Näiteks ahjukarbonaadi maitsestamisel kasutame vaid musta pipart ja soola ning retro-sarja vorstides on vähem koostisaineid kui teistes,” lausus Horm.

Hormi sõnul on see tegelikult päris suur väljakutse, sest tooted peavad samal ajal säilitama hea väljanägemise ja olema ka maitselt meelepärased. Samas ei saa lihatoodete valmistamine täielikult lisaainete vabaks muutuda.

“Lisaainetel on alati täita mingi kindel ülesanne. Vorstil, mis säilib vaid kaks päeva ja näeb hall välja, poleks ostjad,” selgitas Horm. Tema sõnul kasutavad tööstused lihatoodetes vaid neid koostisaineid, mis vastavad toiduohutuse nõuetele, on läbinud teadlaste juhtimisel erinevad uuringud ning toidujärelvalveasutuste ja tehnoloogide range kontrolli.

“Nõuete täitmine ja range kvaliteedi järelvalve kindlustab, et inimesteni jõuab toit, mis on ohutu ning täidab erinevad soovid: on maitsev, mugavalt kasutatav, isuäratava väljanägemisega ning säilitab oma maitse ja väljanägemise pikka aega,” lausus Horm. Lõppsõna jääb aga alati tarbijale. “Me teeme seda, mida inimesed tahavad osta ja ka ostavad.“

Samas nentis ta, et inimeste toitumisharjumused on märgatavalt muutunud. “Pole enam haruldane, et kui neljaliikmeline pere sööb õhtust, eelistavad kõik erinevaid toite. See tähendab, et tarbimine killustub järjest enam ning ka meil tuleb järjest mitmekesisemaid valikuid pakkuda,” ütles Horm.

Tarbimis- ja tootmisandmetele tuginedes on lihatoodete müüginumbrite edetabelites Eestis viinerid ja sardellid. Teist positsiooni hoiavad grillvorstid ja marineeritud lihad, kolmandat hakklihatooted, seejärel  keeduvorstid ning singid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta