Räpina linna külje all olev Tsõõrikmägi on oma nime saanud selle keskel oleva korrapäraselt ümara järskude veerudega lohu järgi. 1984. aastal tehti kindlaks, et kohalike seas varasemalt linaleotamise paigana kasutusel olnud lohu näol on  tegemist meteoriidikraatriga.

Tsõõrikmäe kraater kujutab endast lameda ja madala valliga piiratud lohku. Kraatri läbimõõt valliharjalt on ligikaudu 40 m ning sügavus valliharjalt mineraalpõhjani 5,5 m. Kraatrisüvendit täidab ligi viiemeetri paksune turbakihti. Selle järgi on võimalik öelda ka ligikaudne kraatri tekkimise aeg, mis on umbes 9500 aastat tagasi, mil sinna kukkus arvatavasti 1-2 meetrise läbimõõduga meteoriit.

Tänasel päeval on kraater täis kasvanud võsa, mille eemaldamine ongi talgute eesmärgiks. Võsalõikaja, kiinide ja oksakääride abil avame kosmilise tekkelooga paiga vaated, et üks väärtuslik koht unustusehõlma ei vajuks.

Lõuna ajal sööme kosutavat talgutoitu ja peale tööpäeva lõppu astume sisse ka Sillapää lossi, kus asub Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum, mis annab kena ülevaate piirkonnast.

Talguid kaasrahastab RMK.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta