Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti otsuse anda OÜ-le Hiiu Turvas luba kaevandada Lavassaare soostikus asuvas Elbu rabas turvast. Ornitoloogiaühing nõuab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist, sest kaevandamisel hävib looduslikus seisundis raba koos kaitsealuste linnuliikide elupaikadega.

Keskkonnaameti väljastatud loa alusel saaks OÜ Hiiu Turvas kolmekümne aasta jooksul kaevandada Elbu rabas turvast 331,85 hektari suurusel alal. Kaevandamise tagajärjel hävivad nii looduslikus seisundis raba kui ka kaitsealuste soolindude – rüüda, mudatildri ja väikekoovitaja – elupaigad. Kaevandamisega kaasnev kuivendus halvendab Elbu rabas asuva I kaitsekategooria linnuliigi niidurüdi püsielupaiga seisundit.

Ligikaudu 7000 hektari suurune Elbu raba kuulub Eesti suurimate soode hulka, on üks tähtsamaid soolindude pesitsuspaiku ning kogu Euroopas üks vähestest ulatuslikest lagerabadest. Euroopa Liidu tasandil esmatähtsaks elupaigatüübiks tunnistatud looduslikus seisundis rabade hea seisundi säilitamine ja kohatine parandamine on Eesti riigi üks prioriteete.

Riiklikul tasandil on kokku lepitud, et looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida ja eelistada kaevandamist juba rikutud aladelt. "Nagu Elbu V turbatootmisala puhul näha, siis väljastatakse kaevandamislube ka väga oluliste loodusväärtustega looduslikus seisundis rabade kasutamiseks. Kaevandamist rikutud aladelt seejuures alternatiivina ei kaaluta. Selline lähenemine loodusvarade kasutusele on õigusvastane," tõdes ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. Ta lisas, et ka Euroopa Liidu tasandil ei ole looduslikus seisundis rabade olukord kiita ja järgmise kümne aasta jooksul peab Eesti ka väljaspool kaitsealasid tegema pingutusi, et rabade pindala säiliks, mitte ei väheneks.

"Täna oleme olukorras, kus turbakaevanduste märkimisväärset negatiivset kliimamõju tuleb igal võimalikul moel vähendada ja soode taastamiseks kulutatakse Eestiski miljoneid eurosid. Samal ajal kõige väärtuslikumates looduslikes rabades kaevanduste avamine on vastutustundetu ja kahjustab turbatööstuse mainet," lausus Volke.

Suureks probleemiks kaevandamisel on keskkonnale avalduva kogumõju hindamata jätmine. Näiteks Elbu raba ümbritsevatel aladel on kümmekond töötavat turbakaevandust, menetluses on veel mitmed uued kaevandusload, kuid iga loa puhul hinnatakse mõju vaid konkreetse kaevandusala piires. Selline jupitamine võimaldab väiksemateks maardlateks jaotatud kaevanduste mõju hinnata tühiseks, arvestamata üle 60 km² suuruseks kasvava turbakaevanduste massiivi tegelikke mõjusid elukeskkonna ja loodusväärtuste hävimisel, õhusaaste, veekogude reostuskoormuse või süsihappegaasi emissiooni kasvu näol. Sedavõrd mastaapne looduslike elupaikade kadu ja sellega kaasnev saaste mõjutab suurt osa Pärnumaa elanikest ja on vastuvõetamatu, et see toimub keskkonnamõjusid kohaselt selgitamata.

Ornitoloogiaühing tõi oma vaides välja 12 argumenti, miks kaevandusluba ei ole õiguspärane ja tuleb kehtetuks tunnistada. Täispikkuses vaidega saab tutvuda siin. Tagamaks, et turbatootmisega ei alustaks enne vaidluse lahendamist, esitas ornitoloogiaühing Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus 8. septembril ka rahuldas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta