Hinnasurve oli jaanuaris oodatust tugevam. Keskmine hinnatase ei ole viimase 12 kuu jooksul oluliselt muutunud. Hinnad tõusid jaanuaris aastatagusega võrreldes vaid 0,2%. Hindade langus lõppes analüütikute ootustest kiiremini, sest pakane kergitas energia hindu ja Statistikaamet ajakohastas keskmise tarbimiskorvi sisu. Koroona-ajale vastavalt vähendati transpordi ja muude teenuste osakaalu ja suurendati toidu tähtsust.

 Statistikaameti arvutuste järgi kulutame ligi veerandi oma eelarvest toidule, 15 protsenti eluasemele ja 13 protsenti transpordile. Liikumisandmed näitavad, et inimesed veedavad kontorites 12 protsenti ja kaubanduskeskustes ning meelelahutusasutustes 30 protsenti vähem aega kui aasta tagasi.

Energia hinnad tõusid, kuna külm ilm suurendas nõudlust kütte ja elektri järele. Selle aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur -3C, aasta tagasi aga +3C.

Transport oli endiselt aastagusest odavam. Mootorikütuste maksumust mõjutas nii madalam toornafta hind kui ka väiksem diislikütuse aktsiis. Toornafta oli jaanuaris eurodes viiendiku võrra odavam kui aasta varem.

Sellel aastal hinnad tõusevad

Tarbijate arvates olid hinnad jaanuaris endiselt langustrendis. Tarbimiskorvi odavnemist ootavad majapidamised terve aasta jooksul. Analüütikud prognoosivad siiski hindade tõusu.

Nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele kosub. Alates maist 2021 kaob hinnaindeksist eelmisel aastal toimunud aktsiisimaksude langetuse mõju. Jaanuaris tõusis tubaaktsiis. Külmad talveilmad kasvatavad elektri ja kütte hindu.

Swedbank ootab selleks aastaks 1,3-protsendilist hinnatõusu. Palgakasv peaks olema hindade tõusust siiski kiirem. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine palk sel aastal 3,5 protsenti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta