Viimaste päevade jooksul on meediast korduvalt läbi käinud uudis, et peagi võib toidukaupade pakendil kohustuslikuks muutuda GDA-märgistus, mille kasutamine on seni vabatahtlik olnud. GDA ehk Guideline Daily Amount (soovituslik päevane kogus) näitab, kui suure osa päevasest vajadusest mõni tootes sisalduv aine katab.

GDA ehk toitumisjuht on toiduainete pakenditel kasutatav märgistussüsteem, mille eesmärk on aidata tarbijatel toituda mitmekülgselt, tasakaalustatult ja tervislikult, muutes toitumisalase info kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks. GDA toob välja tervise seisukohalt olulisemate toitainete soovituslikud päevased tarbimiskogused ning näitab, kui palju antud toote tarbimine soovituslikust kogusest annab. Sealjuures on GDA arvestused toodud tarbija jaoks selgelt mõistetava ja igapäevaselt kasutatava toidu- või joogiportsjoni kohta (näiteks 250 ml ehk üks klaas mahla).

Toiduainete ja jookide portsjonimäärad on välja töötanud vastavad Euroopa erialaliidud. Portsjonide suuruse määramisel on arvestatud reaalselt tarbitavat toiduaine või joogi kogust, ehk kogust, mida inimene tavaliselt korraga tarbib; samuti on arvesse võetud toitumisteadlaste soovitusi. Näiteks leival on andmed esitatud ühe viilu, võil kümne grammi ja mahlal ühe klaasitäie kohta.

Kuidas saab keegi peale minu teada, milline on minu toiduvajadus?

Ega päris täpselt ei saagi. Kõik etiketil toodud päevased kogused põhinevad soovitustel, mis on mõeldud keskmisele, normaalse kehakaaluga ja kehaliselt keskmisel tasemel aktiivsele täiskasvanule. Kuna kõik inimesed on erinevad, siis on GDA väljatöötamisel tahes-tahtmata tehtud üldistusi.

Meeste ja naiste erinevusest tingituna on mõne toitaine puhul päevased soovituslikud kogused nende jaoks erinevad. Lihtsuse huvides otsustasid märgistuse väljatöötajad, et etikettidele kahe paralleelse arvurea trükkimise asemel oleks mõistlik välja tuua vaid naistele mõeldud päevased soovitatavad kogused - need ongi pakendil toodud GDAd. Kuid isegi kui oled mees, võid julgelt lähtuda pakendil toodud päevastest soovitatavatest kogustest – kahju see Sulle ei tee.

Millist infot GDA mulle annab?

Üheks oluliseks näitajaks, mille kohta GDA infot annab, on kalorid. Keskmine täiskasvanud naine vajab päevas umbes 2000 kilokalorit ja see ongi arvestuse aluseks võetud päevane soovitatav kogus. Loomulikult võib rasket füüsilist tööd tehes või sportides päeva jooksul ka oluliselt rohkem kaloreid kuluda, kuid kõiki võimalikke stsenaariume oleks ju raske jogurtitopsile mahutada. Ka laste toitainevajadused erinevad täiskasvanute omadest ja nende jaoks on välja töötatud omaette päevased soovitatavad kogused, mille aluseks on keskmine 5–10 aasta vanune laps.

Toitumise kontrollimiseks ei piisa siiski ainult kalorite hulga jälgimisest ja seepärast on GDAd toodud ka valgu, süsivesikute, suhkru, rasvade, küllastunud rasvhapete, kiudainete ja naatriumi (soolaekvivalendi) sisalduse kohta.

Päevased soovituslikud kogused

Tabelis esitatud kogused põhinevad Euroopa Toiduaine- ja Joogitööstuste Konföderatsiooni (CIAA) soovitustel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta