Brutokuupalga kasv ulatus esimeses kvartalis 5 protsendini. Täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk ulatus aasta esimestel kuudel 1400 euroni. Palk kasvas endiselt kiiresti IT valdkonnas, aastaga 16% võrra, kus tellimusi on endiselt piisavalt. Ehituses ja töötlevas tööstuses jäi palgakasv 5-6% juurde. Keskmine töötasu ei tõusnud koroonakriisist kõige rohkem pihta saanud turismis ja meelelahutuses ning kahanes aastatagusega võrreldes 9% kaubanduses.

Teises kvartalis muutus olukord nii majanduses kui tööturul oluliselt

Veerand tööjõust on kas ametlikult töötu või saab riigilt palgatoetust. Registreeritud töötuid on tänaseks üle 50 000. Rohkem kui 120 000 inimest on saanud riigilt töötasu hüvitist. Hiljutisest Swedbanki uuringust selgus, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on 17 protsendil vastanuist sissetulek juba vähenenud ja selle võimaliku vähenemise pärast on mures 62 protsenti elanikest.

Konjunktuuriinstituudi igakuine küsitlus näitab, et kriisi algusega võrreldes muutus mais majapidamiste jalgealune kindlamaks. Rohkem kui pool küsitletutest arvas, et nende majanduslik olukord on aasta pärast samasugune kui praegu. 14% peredest lootis olukorra paranemist ja 21% kartis halvenemist.

Palgakasv peatub

Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5%. Palgakasv aeglustub erasektoris ilmselt rohkem kui avalikus sektoris. Kui palga-, kapitali- ja üüritulu saavad majanduskriisi tõttu kannatada, siis pensionite ja sotsiaaltoetuste tõusu valitsus ilmselt tagasi ei pööra. Majapidamiste olukorda kergendab hinnakasvu pidurdumine.

Andmed näitavad seda, et piirangute järk-järguline leevendamine ja kaubanduskeskuste avamine turgutasid mõnevõrra tarbimist. Kaardimaksete käive on aga endiselt väiksem kui enne eriolukorda. Tarbimine sel aastal väheneb, kuna töötus suureneb, palgakasv pidurdub ja säästmine kasvab. Ebakindlus ja meelelahutuse piiratus on eriolukorra ajal märgatavalt eraisikute hoiuseid kasvatanud.

Sarnased artiklid