Keskmise palga kasv vastas täpselt Swedbanki prognoosile. Palgakasv kiirenes esimese kvartali 5 protsendilt teises kvartalis 7 protsendini. Palgakasv hoogustus, kuna aasta tagasi tõusis keskmine palk vaid 1 protsendi võrra ja ilma Töötukassa palgatoetuseta oleks palgatase langenud. Palgakasv oli teises kvartalis laiapõhjaline. Palgad kasvasid kõigil tegevusaladel peale energeetika.

Kahe aastaga on keskmine brutopalk tõusnud 8 protsendi võrra. Kui majutuse, toitlustuse ja kaubanduse valdkonna töötajatel oli palgatulu teises kvartalis endiselt kahe aasta tagusest 1-2 protsendi võrra madalam, siis IT ja meditsiinivaldkonnas teeniti 15-16% rohkem kui kaks aastat tagasi.

Umbes 30% ettevõtjaid näevad tööjõupuudust oma suurima arengut takistava tegurina. Tööjõupuudus on ettevõtjate hinnangul kriisieelsel tasemel nii tööstuses, teeninduses kui ehituses. Tööpuuduse hirm töövõtjate hulgas on küsitluste järgi samuti vähenenud ja jõudnud kriisieelse tasemeni.

Kuigi tööpuudus on endiselt võrdlemisi kõrge, on tööandjatel sobivaid spetsialiste raske leida. Koroonakriisis jäid tööta paljud turismi ja transpordi valdkonna teenindajad, kes ei saa kohe suunduda programmeerijateks, arstideks või õpetajateks.

Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 6% võrra. Järgmisel aastal kerkib keskmine brutopalk veidi vähem, üle viie protsendi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta