Pank ei küsi kunagi telefonis teie salajasi isikuandmeid ja PIN-koode

Petukõnede ja kelmuste arv on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud. Swedbank palub elanikel hoiatada oma lähedasi ja tuttavaid kahtlaste kõnede, e-kirjade ja sõnumite eest.

“Palume kõigil olla äärmiselt tähelepanelikud võõrastelt numbritelt tulevate kõnede osas. Tuletame meelde: ükski pank, mobiilsideoperaator või riigiasutus ei küsi inimestelt telefonikõnes salajasi isikuandmeid ega PIN-koode,” rõhutas Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juht Raul Vahtra.

Näiteks veebruaris sai Tallinna elanik kõne end Swedbanki turvatöötajana esitlenud kelmilt, kes väitis, et inimese nimele tahetakse võtta laenu. Seejärel sai ta kõne libapolitseinikult, kes ütles, et politsei on asjaga kursis, kuid olukorra lahendamiseks peab inimene sisestama PIN-koodid. Nii kaotas ohver kokku 15 000 eurot.

“Tegemist on äärmiselt levinud pettusega, kus kurjategijad esitlevad end panga, politsei või mobiilsideoperaatori töötajana. Ohvrile öeldakse näiteks, et tema pangakontole on ligi saanud võõras inimene või keegi on muutnud ta telefoninumbrit. Seejärel käsib kurjategija ohvril kas sisestada Smart-ID PIN-koodid või laadida arvutisse tarkvara Anydesk, mis annab kelmile kaugjuurdepääsu ohvri arvutile ja pangakontole,” rääkis Vahtra.

Samuti on kurjategijad palunud inimestel võtta pangaautomaadist välja kogu kontol olev raha ning viia see pakiautomaati, väites, et pangatöötaja toimetab selle turvalisemale kontole. “Oleme näinud isegi juhtumeid, kus väidetav pangatöötaja soovib inimesega tänaval kokku saada, et raha üle võtta. Rõhutame: mitte ükski pank Eestis nii ei käitu! Eestis tegutsevad ettevõtted ja politsei ei palu inimestel viia raha pakiautomaati ega anda seda tänaval üle,” ütles Vahtra.

Swedbank soovitab sellised kahtlased telefonikõned kohe katkestada. “Tegemist on kurjategijatega, kes kasutavad kõiksuguseid võtteid inimestelt raha välja petmiseks. Kelmid on äärmiselt manipulatiivsed ja osavad valetajad. Seetõttu palume kõikidel hoiatada oma lähedasi ning käituda äärmiselt ettevaatlikult. Kui kahtlustate, et petturid on püüdnud teid rünnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka,” ütles Vahtra.

10 levinumat ohumärki, millest iga inimene teadlik olema

• Telefonikõne võõralt, kes esitleb end politseiniku või pangatöötajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangatöötaja või politseinikuna ning küsib pangakaardi andmeid või ligipääsu pangakontole, tuleb kõne kohe lõpetada. Tõeline pangatöötaja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei küsi.
• Arvutiekraani jagamise soov. Kui keegi võõras palub teil jagada oma arvutiekraani või laadida alla mõni teile tundmatu programm, võib see olla katse saada juurdepääs teie seadmele.
• Ülemäärane kiirustamine. Kui võõras inimene teile internetis või telefonis rõhutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba või jääte ilma suurepärasest võimalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.
• Salajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse või nõutakse, et mingit tegevust tuleb varjata, näiteks salaoperatsiooni ettekäändel, on see märk, et midagi on valesti.
• Kahtlased investeerimisvõimalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist või keegi võõras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa välimusega veebilehele, mis “kinnitab” investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt kõrge tootlusega või riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see ei olegi tõsi.
• Kõned välismaalt. Olge tähelepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult või välismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise määrata, selle eesmärk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.
• Võõrastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda võõras inimene, kes alustab innukalt suhtlust ja palub mõne aja möödudes rahalist abi, võib see olla pettus.
• Kõnesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangatöötaja või politseinikuna, kuid kõne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on põhjust olla kahtlustav.
• Kahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, maksu- ja tolliameti või muu asutuse lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane või erineb originaalist, on see tõenäoliselt petuskeem.
• Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju või sõnumeid kahtlaste linkide või dokumentidega, mille sisu tundub vigane või kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka õigekirjavead tekstides.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta