Hirv Pariisis oli tänuks ühe päevakolamise eest. Tänu oli ta ka varase tõusmise ja kevadeotsimise eest. Seda viimast, mida hinges taga ajasin, et ikka teda leida ja uuesti alustada peale mitut Setumaist talve.
- Marek Vahula lood
- 16. märts 2025
Tänuks nägin emahirve küla taga heinamaaservas ja elu teine hirv oli rõõmus tõsiasi. Veel otsisin tunnikese siit ja sealt, kuid ära jooksnud hirv oligi üks kevade algus. Tagasiteel mõtisklesin oma kevade üle ja ju ta mul siis lõpuks leitud sai kui Pariisis endas hirveema kohtasin.
Krabisevad sammud lumel või rähnitrumm tammikus olid varem nähtud kevaded. Ärajooksev hirveema tõi uue aastaaja lõpuks põue ja mul ei olnud selle vastu mitte midagi, et see nii on. Mul ei olnud ka selle vastu mitte midagi kui lumekoorik enam mind ei kandnud ja tuli ots kodu poole tagasi keerata.
Sest emahirve otsiv hing sama tegi, mida minagi, otsis kevadet taga.
Pariisi, 1999.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
