Valitsus kiitis täna heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud pikaajalise hoonete rekonstrueerimise strateegia, mille eesmärk on parandada järgneva kolmekümne aastaga ligi 80 protsendi Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimusi.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on valminud strateegia oluline Eesti inimeste elukeskkonna paremaks muutmisel ja ka teeviidaks kliimaeesmärkide suunas liikumisel.

„Järgneva paarikümne aasta jooksul peab meie eesmärk olema parandada 80 protsendi Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimusi muutes need renoveerimisel liginullenergiahooneteks. See tähendaks tervislikumat ja kvaliteetsemat elu- ning töökeskkonda ja kokkuvõtlikult ka madalamaid elamiskulusid. Samuti langeb pool meie energiatarbimisest Eesti hoonefondi arvele ning seetõttu on inimeste elutingimuste parandamisel ka otsustav kaal meie kliimaambitsioonide saavutamisel,“ sõnas Ratas. „Strateegia pakub meile eesmärgi saavutamiseks välja võimalikud lahendused. Kindlasti on väga oluline sellesse hõlmata Eesti teadlasi ja eksperte ning tagada riigipoolne tugi,“ lausus peaminister.

„Oleme Euroopa Liidu liikmena võtnud kohustuse luua säästlik ja vähese süsihappegaasiheitega energiasüsteem, mis on kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega. Nende ambitsioonide saavutamisel omab just ehitussektori energiatõhususe potentsiaali ära kasutamine otsustavat kaalu, mistõttu tuleb enamus olemasolevast hoonefondist terviklikult rekonstrueerida,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Strateegia loomise käigus tehtud analüüs toob välja, et aastaks 2050 tuleb renoveerida umbes 54 miljonit ruutmeetrit olemasolevat hoonetest. See hõlmab endas 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet, mis peaksid saavutama vähemalt energiamärgise klassi C. See eeldab keskmiselt viiekordset iga-aastast rekonstrueerimistööde mahu kasvu võrreldes praeguse tasemega

„Loomulikult nõuab selliste eesmärkide saavutamine suuri investeeringuid. Ühelt poolt saab seda küll riik omalt poolt stimuleerida, aga on oluline, et võimalikult suur osa sellest toimuks ka hoonete omanike endi initsiatiivil ja rahastusel,“ märkis minister.

Taavi Aas lisas, et praegu on hoonete renoveerimisel mitmeid kitsaskohti. „Kahjuks ei keskenduta praegu veel piisavalt samaaegselt nii energiatõhususe parandamisele kui ka hoonetele kestlikkusele ning paljudel kinnisvara omanikel puudub lihtsalt vajalik finantsvõimekus, et saaks hooned viia C-klassi tasemele.“

Strateegia pakub kitsaskohtade ületamiseks välja riigipoolseid finantsmehhanisme laenude, käenduste ja toetuste näol, aga ka näiteks uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, teavitusmeetmeid ning teadus- ja arendustegevust. Toetusmeetmete kõrval pakub strateegia välja elamuinvesteeringute mahu oluliseks suurendamiseks täiendavate teenuste loomise SA KredExi juurde selliselt, et saaks kaasata rahastajatena erapartnereid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Ivan Sergejev rõhutas, et strateegia elluviimine annab võimaluse muuta meid ümbritsev ruum tõhusamaks ja tagab hoonete jätkusuutlikkuse. „Tahame jõuda sellise ehitatud keskkonnani, mis on inimeste jaoks ohutum, esteetilisem, kvaliteetsem, tervist säästvam ja lõppkokkuvõttes ka taskukohasem,“ lausus ta.

Rekonstrueerimise pikaajaline strateegia valmis Tallinna Tehnikaülikoolis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Strateegia koostamine on tingitud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi 2018/844 ülevõtmisest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta