Järvamaal 1961. aastal sündinud Peep Veedla elab juba 15 aastat Harjumaal Kose vallas, juhib plaadifirmat Tallinnas ning korraldab Lääne-Virumaal festivali Viru Folk. Eluaeg linnuvaatlusi teinud mees on oma linnuteadmisi ka kirjasõnas avaldanud, jaganud õpetussõnu televisiooni ja raadio vahendusel ning andnud linnuõppetunde nii Eesti Noorte Loodusmajas kui paljudes Tallinna ja Harjumaa koolides. Samuti kuulub tema "paturegistrisse" 20 aastat roheliste rattaretkede korraldamist. Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar uuris, mismoodi on Peebul õnnestunud ühendada looduse- ja muusikamehe rollid.

Kuidas Te jõudsite muusika juurde? Kas muusika oli Teie esimene valik?

Muusika on minu ellu sattunud pigem juhuslikult, sest esimene valik ja kutsumus oli siiski loodus, linnud ennekõike. Muusika vastu oli muidugi ka huvi juba varases nooruses, aga kes siis muusikat ei kuulaks noorena? Ostsin teismelisena omale ka kitarri, aga korralikult mängima seda ei õnnestunudki õppida. Üheksakümnendate keskpaigas sattusin aga muusikatööstusse tõepoolest mitmete juhuste läbi ning olen teemasse püsima jäänud.

Millise muusika austaja Te ise olete?

Eks minu muusikalised eelistused ole aastatega muutunud. Kui noorena kuulasin ennekõike rockmuusikat, mida mul oli korralik lindikogu, siis nüüd eelistan folki. Kõige meelsamini kuulan rahulikke autorilaule näiteks kitarri saatega. Aga ka viiul, tšellod, akordion ja lõõtspill köidavad. Tegelikult saab head muusikat väga erinevate vahenditega teha ja elavas ettekandes, kontsertidel viibides saan sageli muusikaliste elamuste osaliseks.

Te olete Viru Folgi peakorraldaja. Mis teeb Viru Folgi eriliseks?

Käsmu küla on niivõrd fantastiline koht, kindlasti kauneim festivalipaik Eestis, aga küllap laiemaltki. Oleme sõpradega andnud endile vabaduse teha selles erilises paigas festivali, mis omale meeldib ning kus oleks ka kõigil esinejatel ja külastajatel hea olla. Tundub, et see on seni õnnestunud.

Folkmuusika on muutumas järjest populaarsemaks? Miks nii? Kas inimesed on avastanud oma juured?

Olen tähele pannud, et ka looduse vastu on viimasel ajal taas hakatud rohkem huvi tundma. Üheksakümnendatel paigast nihkunud väärtushinnangud hakkavad lihtsalt paika tagasi nihkuma. See tingibki folkmuusika taasavastamise.

Kuidas Teile tundub, kas Eestis on võimalik elada tööalaselt aktiivsena ka suurest linnast väljas?

Tänapäeval pole enam erilist vahet, kus parasjagu viibid või elad. Interneti ja mobiililevi kättesaadavus võimaldab aktiivselt töötada kasvõi rabasaarel. Üha raskem on kõige selle tööalase aktiivsuse eest vahetevahel kuhugi pakku pugeda. Kuna ka minul on põhilised töövahendid arvuti ja telefon, saan rahulikult elada maal. Ehkki see "mugavus" on loonud olukorra, kus tööaeg kestab 24/7.

Millist rolli mängib loodus ja loodusearmastus Teie elus?

Loodus mängib minu elus põhirolli. Küllap on peaosa minu eluteatris saanud loodus tänu minu sünnikodule Kõrvemaal metsade ja soode rüpes, neis seigeldes ma üles kasvasin.

Teid võib pidada ka aktiivseks harrastusornitoloogiks. Miks just ornitoloogia?

Eks ornitoloogia ole üldse populaarseim rahvateadus, sest linnud on nähtavamad kui näiteks metsloomad, ilusamad kui enamus putukaid... Minule isiklikult avaldas ehk mõju ka see, et linnuraamatud olid kättesaadavamad kui muud loodusraamatud, miskipärast toodi neid müüki ka pisikesse maapoodi, mis oli mu kodu lähedal. Nii sain väga noorelt Kumari "Eesti lindude välimääraja" omanikuks, samuti sai põnevaks lektüüriks Mart Mägeri "Linnud rahva keeles ja meeles". Lausa piibliks kujunes mulle aga Veromani ja Rootsmäe "Eesti laululinnud".

Kuidas Teile tundub, kas Eestlased on linnuteadlik rahvas?

Kahjuks olen sunnitud vastama, et eestlased tunnevad linde väga halvasti. Üllatavalt vähe teatakse lindudest! Ja sageli aetakse neid omavahel segamini, omistatakse neile patte, mida nende hingel tegelikult pole jne. Ja seda vaatamata faktile, et viimasel ajal on meil päris palju linnuraamatuid ilmunud, mis sugugi lettidele seisma ei jää. Tegelikult tundub mulle, et huvi lindude vastu on hakanud tõusma viimasel ajal, paljud tuttavad ja ka võõrad on minugi poole pöördunud erinevate küsimustega lindude kohta ning palvega teada anda, kui mõni linnuretk tulekul on.

Te olete kirjutanud ka tavalugejale sobivaid linnuraamatuid - "Pöialpoiss - made in Luxenbourg", mis oli koguni luulevormis ja lasteraamatu "Lindudega sõbraks". Kuidas sai muusikaärimehest raamatukirjutaja? Kas Teie oma pere on raamatutele andnud inspiratsiooni?

Pigem oli niipidi, et linnumehest ja raamatukirjutajast sai muusikaärimees ning mingil hetkel suutsin ettevõtluse kõrval taas aega leida kirjutamisele. Ilmus ju raamatu "Lindudega sõbraks" eelkäija "Toidulaualugu" juba 1993. aastal, veelgi aastajagu varem aga kuuekeelne Linnusõnastik. Ka ajakirjadesse linnulugude kirjutamisega alustasin juba 90-ndate alguses ning väikeste vaheaegadega on see kestnud tänaseni. Raamatus "Lindudega sõbraks" on aga tõepoolest kasutatud seiku päriselust ning inspiratsiooni selle raamatu kirjutamiseks andsid just oma lapsed. Linnuvärssideni jõudsin samuti oma õue linnuelu lahates, ühel hetkel lihtsalt hakkasid mõtted riimuma. See juhtus siis, kui olin suutnud tihedate tööaastate järel veidikeseks aja maha võtta ning leida aega oma tervise ning hobide jaoks. Usun, et kirjutan veel nii mõnegi linnuraamatu, see on tegevus, mis pakub naudingut.

Mida saaksid inimesed ise teha, et lindude elu-olu parandada või normaalsena hoida?

Ennekõike tasub ennast harida lindude vallas. Loomulikult ei ole mõeldav, et kõik inimesed oleksid linnuhuvilised, aga silmaringi laiendamine mõjub igaühele positiivselt. Lindude elukombeid ja vajadusi teades saavad lindudele meelehärmi tegemata jätta nii põllu- kui metsamehed. Põllumeestel piisaks ju vaid niitmistavade muutmisest, et ellu jääksid sajad räägud, kes igal aastal niidukite läbi hukkuvad. Õnneks on Eestis siiski palju hoolivaid inimesi, kes talvel väikeseid linde toidavad ning sellega tuhandetel pisisulelistel ellu aitavad jääda. Kauplustes müüdavate linnutoidusegude ja rasvapallide kogused on suurenenud iga aastaga.

On Teil mõni nipp, mis aitab Teil leida jõudu igapäevaste raskustega toimetulemiseks?

Mis muud, kui mitte liigselt muretseda. Meil kiputakse ikka küsima, kui kusagile lähed, et mis teil mureks on? Vastan ikka, et mul pole muresid, mul on rõõmud!

Mis on Teie jaoks hea ja terviklik elu?  

Selline elu, kui valid ise endale tegevused. Olen püüdnud oma valikuid suunata ja jäänud kimpu eelkõige sellega, et olen valinud liiga palju tegevusi. Aga need kõik meeldivad mulle!

Millised on Teie plaanid tuleviku osas?

Ma pole suur plaanide tegija. Vähemalt ei armasta ma enne munemist kaagutada. Pigem räägin sellest, mis juba tehtud on.

Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta