Keskkonnaminister pikendas Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel suvist avaveevõrkude kasutamise keeldu kuni 14. septembrini. Keeld käib üle 130-millimeetrise silmasuurusega nakkevõrkude kohta.

Kui muidu keelab kalapüügieeskiri avaveevõrkudega püügi 5. maist 31. augustini, siis tänavune soe suvi on veetemperatuuri nii palju tõstnud, et pole veel õige aeg püügikeeld lõpetada. Avaveevõrkudega püügi edasilükkamine on vajalik, et vähendada kala – peamiselt koha ja latika – hukkumist nakkevõrkudes: soojas vees võib osa kalu hapnikupuuduse tõttu võrkudes lämbuda. Hilisemal püügihooajal, kui vesi on jahedam, kalad vee all olevates võrkudes ei hukku ning kalurid saavad tänu sellele kvaliteetsema saagi.

„Püügihooaja nihutamine aitab säilitada meie kalavarusid,“ tõdes keskkonnaminister Siim Kiisler. „Jahedamas vees väheneb kalade suremus võrkudes, sealhulgas hukkub vähem ka noid kalu, keda polnud plaanis püüda ja keda tavaolukorras tagasi vette lastakse. Seda nimetataksegi kalanduse kestlikuks majandamiseks.“

Muudatus ei tähenda kaluritele lisakohustusi. Kalurid saavad neile antud püügivõimalused realiseerida hiljem, kui vesi on jahedam ja saak kvaliteetsem. Kvaliteetsemat kala on loodetavasti võimalik ka parema hinnaga müüa.

Püügihooaja edasilükkamine oli teemaks Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu liikmete kohtumisel, kus arutati, kuidas vältida kala sooja veetemperatuuri tõttu võrkudes hukkumist. Ettepanekut püügikeeldu pikendada toetasid ka TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased.

Avaveevõrguga saab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavu taas püüdma hakata 15. septembrist. Püügihooaega on neil veekogudel samal põhjusel edasi lükatud ka kolmel eelneval aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta