Eesti läbi aegade suurim kalakaitseoperatsioon „Peipsi lukku 2014“ andis järvel toimuvast püügitegevusest põhjaliku ülevaate. Mitme ametkonna koostöös läbiviidud aktsiooni käigus kontrolliti ühtekokku 158 kalapüügiga tegelevat isikut ning 677 püügivahendit, tuvastati ka 46 õigusrikkumist.

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve puhul on tegemist ühe meie olulisema püügipiirkonnaga, kus toimub nii aktiivne kutseline püük kui ka harrastuspüük. Igapäevast kalapüügijärelevalvet teeb Keskkonnainspektsioon, samuti hoiab veekogul toimuval silma peal Politsei- ja Piirivalveamet.

"Piirkonna püügiaktiivsust ja järvel kasutada lubatavate püügivahendite hulka arvesse võttes on tavapärase järelevalve käigus raske püügitegevusest terviklikku ülevaadet saada. Sellepärast korraldasid Keskkonnainspektsioon ja Politsei- ja Piirivalveamet 14. - 16. maini ühisoperatsiooni, millesse olid kaasatud sel aastal ka Veterinaar- ja Toiduamet ning Veeteede Amet, " ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhataja Indrek Ulla. 

Ühisoperatsiooni ettevalmistamises ja läbiviimises osales kokku 114 ametnikku, kelle käsutuses oli 17 ujuvalust ja 16 muud mootorsõidukit. Lisaks ujuvalustele ja autodele kasutati operatsiooni läbiviimisel Politsei- ja Piirivalveameti kopterit, millega saab veealalt kiiresti hea ülevaate.

Esmakordselt kasutati kalapüügijärelevalves droone, mille eesmärk oli samuti saada veekogust kiirem ja laiem ülevaade. Sarnaselt eelmise aastaga olid operatsiooni kaasatud sukeldujad, kes aitasid veepealsetel toimkondadel kontrollida püügile asetatud mõrdade nõuetele vastavust.

Ühisoperatsiooni käigus kontrolliti püügitegevust veekogul, kala käitlemise nõuete täitmist ning piiriveekogul kehtestatud korra ning meresõiduohutuse nõuetest kinnipidamist. Püügivahendid kaardistati ja võrreldi kehtivate püügilubadega. Samuti kontrolliti püügivahendite asetust, märgistust ja eelteadete esitamise korda ning lossitavaid kalakoguseid. Kuna 15. maist algas Lämmi- ja Pihkva järvel mõrrapüügikeeld, siis jälgiti ka seda, et veekogusse jäetud mõrdadel oleksid mõrrapärad avatud. Selleks kasutati sukeldujate abi.

Kolme päeva jooksul kontrolliti 158 kalapüügiga tegelevat isikut, sealhulgas 74 kutselist kalurit ja 84 harrastuspüüdjat. Kontrollioperatsiooni mahtu iseloomustab eeskätt kontrollitud püügivahendite arv: ühtekokku kontrolliti ja kaardistati 677 mõrda, mis moodustab 75%  praegu Peipsil kehtivatest mõrralubadest.

Ühisoperatsioonil tuvastatud 46 rikkumistest 20 on Keskkonnainspektsiooni menetluses. Kümme rikkumist on seotud püügivahendite tähistamise ja märgistamisega, kolm kala käitlemisnõuetega ning üks lossimise eelteatega.

Kuna sel aastal oli üheks prioriteetiks ka koheselt nõuetele mittevastavate püügivahenditega tegeleda, siis olukordades, kus ei olnud võimalik veekogul loaomanikku kindlaks teha, eemaldati püügivahendid püügilt.

Kokku eemaldati veekogust kaks ääre- või avaveemõrda ja mõrrajada, mis koosnes kolmest mõrrast. Tänaseks on mõrdade omanikud teada ning nende suhtes on alustatud menetlused. Harrastuspüügiga seonduvaid rikkumisi tuvastati kokku kuus.

Veel leiti veekogust kontrollimise käigus 14 nakkevõrku, üks õngejada, üks jääst rüsitud ning puntras ääre- või avaveemõrd ja üks väiksem jõemõrd. Nende püügivahendite omanikud ei ole teada ning Keskkonnainspektsioon käsitleb neid selguseta kuuluvusega püügivahenditena.

"Andmete põhjalikum analüüsimine seisab veel ees, kuid esialgsete andmete põhjal võib öelda, et peamiseks probleemiks Keskkonnainspektsiooni poolt vaadates on sarnaselt eelmise aastaga püügivahendite nõuetekohane tähistamine ja märgistamine," ütles Ulla. Ühisoperatsioonil saadud ülevaade võimaldab edaspidi järelevalvet tõhusamalt planeerida ja korraldada.

Lõuna prefektuuri Mustvee kordoni juhi Jalmar Ernitsa sõnul jäid piirivalvurid üldise olukorraga järvepiiril rahule. Kolmepäevasel ühisaktsioonil avastati järvel vaid üks piirirežiimi rikkumine.

„Peipsil kontrolliti kolmel järjestikkusel päeval mitmeid erinevaid aluseid ning on rõõm tõdeda, et päästevarustuse kasutamise osas ei tulnud piirivalvuritel mitte ühtegi ettekirjutust neil päevil teha“, lisas Ernits.

Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits tuletab siiski meelde, et kuigi päästevesti kasutamine ei ole järvel käies kohustuslik, on selle kandmine enda elu ja tervise säästmiseks rangelt soovituslik. „Paadisõidul päästevesti kandmist võib võrrelda autosõidul turvavöö kinnitamisega – see kaitseb inimest ohtu sattudes traagilisemate tagajärgede eest,“ viitas Ernits.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta