Selle aasta suurim kontrollreid Peipsil näitas, et kalapüügil eksitakse enim püügiandmete esitamisega: sageli näidatakse püügipäevikus või eelteates püütud kalakoguseid tegelikkusest väiksemana. Arvukamalt ilmnes rikkumisi ka püügivahendite tähistamisel ja märgistamisel.

Möödunud nädala esmaspäevast neljapäevani toimus Peipsi järvel mitme ametkonna (Keskkonnainspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet, Veterinaar- ja Toiduamet,  Veeteede Amet, Keskkonnaamet) osalusel selle aasta suurim kontrollreid, mille käigus kontrolliti kalapüüginõuete, veesõiduohutuse, piirirežiimi ja toiduhügieeni nõuete täitmist, iga ametkond vastavalt oma pädevusele ja ülesannetele.

Ühtekokku teostati nelja päeva jooksul järvel ja maismaal 758 kontrollitoimingut, millest lõviosa ehk 380 kontrollimist olid seotud veekogul püügivahendite kontrollimisega. Kutselisi kalureid ja harrastuskalamehi kontrolliti veekogul 84 ja maismaal 6 korral, kala lossimisi kontrolliti 146 korda.

Politsei- ja Piirivalveamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veeteede Amet viisid oma valdkondades läbi ühtekokku 138 kontrollitoimingut.

Praeguse seisuga on alustatud 27 väärteomenetlust, kuid see number võib täiendavate kontrollitoimingute käigus veel muutuda.

Enim ehk 12 rikkumist tuvastati kala lossimisel. Peamiselt olid rikkumised seotud püügipäevikus ja eelteates esitatud kalakoguste ning tegelikult lossitud kalakoguste lubatud erinevuse ületamisega. Mõned eksimused olid seotud ka püügipäeviku täitmisega.

Püügivahendite tähistuse ja märgistuse nõuetega seonduvaid rikkumisi tuvastati esialgsetel andmetel kaheksal korral, millest viiel juhul eemaldati püügivahendite jadad ka veekogust.

Lisaks väärteomenetlustele alustati Tartumaal ka üks kriminaalasi, mis on seotud lubatust rohkemate püügivahendite püügile asetamisega.

Selle aasta „Peipsi lukku“ suuroperatsioon oli planeeritud sügisese püügihooaja algusesse, 15. septembrist algas püük nii nakkevõrkude kui mutnikutega,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai. „Saime veekogul toimuvast hea ülevaate ja pilt oli pigem hea, samas nägime ära, millele järelevalves edaspidi rohkem keskenduda,“ märkis Pai.

„Positiivsena võib välja tuua, et taoline ulatuslik kontrollioperatsioon andis meile ja ka teistele ametkondadele hea võimaluse testida omavahelise andmevahetuse ja koostöö toimimist. Heameel on märkida, et kalalaevade GPS-jälgimise süsteem, mis on alles suhteliselt uus asi, toimis üllatavalt hästi,“ lisas Pai.

Politsei- ja Piirivalveamet ning  Veeteede Amet alustasid oma valdkondades kokku üheksa väärteomenetlust.

Lõuna prefektuuri Mustvee kordoni juht Jalmar Ernitsa sõnul alustati üks väärteomenetlus seoses piirirežiimi rikkumisega, kuid operatsiooni käigus pigem tehti rohkelt ennetustööd. „Esimestel püügipäevadel oli järvel väga palju entusiastlikke kalureid, kes lähenesid kontrolljoonele liiga lähedale. Sellistel juhtudel andsid ametnikud koheselt märku, et režiimialast tuleks kaugemale liikuda,“ sõnas Ernits.

Veeteede Amet tuvastas probleeme nii aluste registreerimisel kui ka tehniliste nõuete täitmisel.

Seekordses aktsioonis osales ametkondadest kokku ca 100 järelevalvetöötajat, kellest moodustati 14 sadamates ja 16 veekogul tegutsenud ekipaaži.  

Taoline tervet veekogu hõlmav kontrollreid toimus kolmandat aastat järjest. Kaks eelmist „Peipsi lukku“ suuroperatsiooni viidi läbi kevadel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta