Keskkonnaminister Keit Pentus ütles Durbanis ÜRO kliimakonverentsil peetud kõnes, et kliimamuutustega võitlemisel tuleks näha lisaks väljakutsetele ka võimalusi ning tõi näiteks Eesti iseseisvuse taastamise järgse arengu.
Keskkonnaminister Keit Pentus ütles Durbanis ÜRO kliimakonverentsil peetud kõnes, et kliimamuutustega võitlemisel tuleks näha lisaks väljakutsetele ka võimalusi ning tõi näiteks Eesti iseseisvuse taastamise järgse arengu.
- Kliima
- 9. detsember 2011
"Me ehitasime riigi, mille üle uhke olla, tänu sellele, et nägime 20 aastat tagasi mitte ainult raskusi, vaid ka võimalust. Võimalust teha asju ise ja õigesti. Ma innustan kõiki riike, kelle olukord ei ole täna kerge, nägema ka kliimamuutuste vastu võitlemises mitte ainult väljakutseid, vaid võimalust. Võimalust teha asju paremini, nutikamalt, kestlikumalt, oma riigi pikaajalisi huve silmas pidades. Ma olen kindel, et tulevikus ei ole võitjaks mitte need riigid, kes rohkem saastavad ja raiskavad, vaid need riigid, kes suudavad oma ressursse kõige innovatiivsemalt ja tõhusamalt kasutada. Nendest saavad uue, rohelisema majanduse staarid," ütles Pentus 192 riigi esindajatele kõnet pidades.
Keskkonnaminister rõhutas ka vajadust koostöö ja ühtsuse järele, kuna kliimamuutused ei ole probleem, mida saaks lahendada üks riik või riikide grupp. "Ühtus on oluline selleks, et kõik tajuksid olukorra tõsidust ning me ei jätaks kahtlejaile ruumi kahelda. Ühtsus on oluline ka selleks, et kellelegi ei jääks muljet, et tema pingutused on mõttetud, kuna teised ei tee midagi. Ma ärgitan suuri majandusi olema teistele eeskujuks - suur mõju tähendab ka suurt vastutust."
Pentus ütles oma kõnes, et Eesti ootab Durbanist koos teiste Euroopa Liidu riikidega õiguslikult siduvat raamistikku, mis hõlmaks kõiki suuremaid majandusi.Üleminekuvariandina oleme avatud ka Kyoto protokolli pikendamise võimalusele. Minister rõhutas ka, et Eesti kui metsarikka riigi jaoks on oluline, et kohustuste seadmisel võetakse arvesse jätkusuutliku metsamajandamise põhimõtteid.
Minister andis ka ülevaate sellest, mida Eesti on seni kliimamuutuste vallas teinud. "Oleme juba aastaid tagasi võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning me oleme osa Euroopa Liidu heitkoguste kauplemissüsteemist. Energiatõhususe parandamine ja energiasäästu suurendamine on mõned näited Eesti prioriteetidest. Muuhulgas investeerime hoonete energiasäästlikumaks muutmisse ning aastaks 2012 valmib kogu Eestit kattev rohelist energiat tarbivate elektriautode laadimisvõrgustik," rääkis Pentus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta