Püüe keelustada Euroopas maailmas laialdaselt kasutatavaid ning mesilaste massilise suremusega seostatud putukamürke kukkus eile läbi, teatas Guardian. Euroopa komisjon üritas sätestada neonikotinoide sisaldavatele putukamürkidele 2-aastase kasutamiskeeldu. Tänu mitmete EL liikmesriikide, sealhulgas Saksamaa ja Suurbritannia, vastuseisule ei läinud eelnõu läbi, mis valmistab suur pettumust nii teadlastele, keskkonnaaktivistidele kui ka poliitikutele.

Keemiakontsernide Bayeri ja Syngenta esindajad väljendasid otsuse üle heameelt. Nimetatud ettevõtted valitsevad mitmemiljardilise käibega neonikotinoidide turgu ning Bayeri esindaja sõnul on nimetatud mürkainetel äärmiselt oluline roll taimekultuuride kasvatuses ning aine keelustamine olevat pelgalt poliitiline akt, mis ei aitavad mesilaste tervise paranemisele mingil moel kaasa. Esindaja sõnul olevat komisjoni peatamissoovi taga ebaproportsionaalselt suur ettevaatuse rõhutamine, mis ei võtvad arvese muid faktoreid.

Stirlingi ülikooli professor Dave Goulson rõhutas, et teaduslikud uuringud on olnud põhjalikud ning mesilaste suremuse ja taimemürkide seos leidis tõendamist ka EFSA sõltumatute ekspertide uuringus. Tema sõnul on see seos ning taimemürkide kasutamise riskide alahindamine ilmselge kõikidele peale mürgitootjate ning mõningate poliitikute. Taimemürkide keelustamine on leidnud tugevat poolehoidu ka tavakodanike seas. Seost taimemürkide kasutamise ja mesilaste suurema suremuse vahel on viimaste aastate jooksul tõestanud paljud kõrgetasemelised teaduslikud uuringud.

Samas on esinenud juhtumeid, kus uuringute läbiviimine on raskendatud, kuna taimemürkidest saastamata põllumaid on raske leida. Ka puhasteks peetud põldudelt on leitud neonikotinoidide jääke taimede õietolmus ja nektaris.

Euroopa komisjoni ettepanek oli peatada kolme tüüpi neonikotinoide sisaldavate taimemürkide kasutamine maisi, õlirapsi, aprikooside, maasikate, õunte, porgandite ja paljude muude õitsevate viljade kasvatamisel kaheks aastaks. Ettepaneku poolt oli 13 riiki, sealhulgas paljud suured põllumajandusriigis nagu näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland ja Poola. Saksamaa ja Suurbritannia koos veel 3 riigiga jäid erapooletuks. Vastu hääletasid 9 riiki, sealhulgas Ungari ja Rumeenia.

Kui Euroopa Komisjon otsustab eelnõu edasi anda apellatsiooni komiteele, siis on lootust, et keelustav eelnõu siiski läbi läheb. Kui liikmesriigid ei taha otsustada, siis on komisjonil võimalik otsused apellatsioonikomisjoni abil läbi suruda. Sarnane otsustusprotsess toimus ka GMO küsimuse puhul. Komisjoni otsus selgub järgmisel nädalal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta