Alates 1950. aastatest on pestitsiidide kasutamine hüppeliselt kasvanud. Põhjuseks on maailma pidevalt kasvav rahvastik ja vajadus suuremate saakide ning majandusefektiivsuse järele. Sellega makstakse aga suurt lõivu looduskeskkonna puhtusele, toidu kvaliteedile ja tervislikkusele ja tervisele kõige üldisemalt.

Keemilised taimekaitsevahendid on väga püsivad ning tuule ja veega kiiresti levivad ühendid, nende mõju loodusele on kolossaalne. Saksamaal läbiviidud uuringuga avastati, et põldude ja farmide lähedal, kus kasutati pestitsiide, oli looduslik mitmekesisus kuni kuus korda vaesem kui mahetalude lähikonnas.

2008. a lõpul võttis Euroopa Komisjon kokku liikmesriikide pestitsiidijääkide seire tulemused, kust ilmnes, et meie toit on rekordiliselt kõrge kemikaalijääkide sisaldusega. Võetud proovidest 49% sisaldasid pestitsiidijääke, 4,7% sisaldasid jääke üle kehtestatud piirnormi. Murettekitav on see, et aastate jooksul on järjest enam kasvanud seire käigus leitavate mitme erineva jäägiga proovide osakaal. Seega ligi kolmandik toidust sisaldab enam kui ühte pestitsiidijääki. Jääkide piirnormid on üldjuhul kehtestatud üksikute toimeainete kaupa, arvestamata, et ühes tootes võib neid sisalduda rohkem ja tegeliku riski hindamisel oleks vaja teada hoopis nende koosmõju ohtlikkust.

Ka on katseliselt tõestatud, et keemiliste ainete kasutamine põllumajanduses ning nende jääkide leidumine toidus mõjutavad kõige otsesemal moel inimeste tervist, põhjustades hormonaalsüsteemi häireid, vähirakkude teket, rasvumist, viljatust, diabeeti jne.

Ajaloost on tuua ka traagilisi näiteid pestitsiidide kasutamise tagajärgedest. 1939. aastal kasutusele võetud taimekaitsevahendi DDT tagajärgi nähti alles 20 aastat hiljem, kui osa linde kaotasid lennuvõime, loomadel suurenes surevus ning vastuvõtlikkus haigustele. Kuidas, millised massilised tagajärjed ilmnevad aga tänapäevaste kemikaalide kasutamisest ning millal?

Enamus EL-i pestitsiidijääkide TOP 10-st on tunnistatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt inimesele ohtlikuks (vähkitekitavad, mutageensed, närvimürgid jm).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta