Tallinnas algas 2019. aasta Euroopa suurim kompostrite pilootprojekt Rohering, mille raames jagatakse 25-eurose omaosalustasu eest Kakumäe linnaosa elanikele elanikele 150 mikroobide toimel töötavat kiirkompostrit.

Paari kuu jooksul hinnatakse kompostrite võimekust suurendada käideldud ja sorteeritud biojäätmete hulka piirkonnas. Tallinna Jäätmekeskus ja Eesti kiirkompostrite arendaja Wastefox käivitasid koostöös Euroopa suurima kodukompostrite pilootprojekti  2019. aastal.

Projekti eesmärk on muuhulgas suurendada olmejäätmete taaskasutust, mis aitaks Eestil täita Euroopa Liidu seatud kohustust võtta 2021. aastaks 50% jäätmetest uuesti ringlusesse. Samuti on eesmärk pakkuda Tallinna koduaia omanikele mugavamat viisi biojäätmete sorteerimiseks ja kompostimiseks. Nelja kuu jooksul kaalub Tallinna Jäätmekeskus jooksvalt projektis osalevate majapidamiste segaolmejäätmete konteinereid, et teha kindlaks, kas biojäätmete hulk olmeprügis on pärast kompostrite laiali jagamist vähenenud.

„Tallinn on juba saavutanud häid tulemusi jäätmete taaskasutuses. Tallinna Jäätmekeskuse osalemine projektis Rohering on samm selleks, et muuhulgas vähendada just biojäätmete sattumist segaolmejäätmetesse, teisalt aga anda elanikele võimalus ise toota vajalikku huumust oma koduaia tarvis,“ selgitas projekti kasulikkust Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark. Peale pilootprojekti lõppu saab projektis osaleja kiirkompostri endale jätta.

Projekti tulemuste põhjal soovitakse välja arendada kodukompostrite süsteem ka teistele Eesti linnadele. Projektis osaleva elaniku ülesandeks on projekti vältel täita 2-3 tagasiside ankeeti, et hinnata uue tehnoloogia kasutajasõbralikkust. Tallinna Jäätmekeskus ja kiirkompostrite arendaja Wastefox uurivad projekti käigus, kui palju uudse tehnoloogia abil inimeste sorteerimisharjumus kasvab. Sel aastal ei toimu Euroopa Liidus ühtegi teist nii suure valimiga kodukompostrite pilootprojekti, sellest tulenevalt plaanib Roheringi eesvedaja Wastefox luua järgmiseks aastaks kiirkompostrite jagamise meetodi Euroopa Liidu riikide valitsustele.

“Linnaelanikele on kiirkomposter uus põnev vahend, mis aitab neil biojäätmete sorteerimist harjumuseks saada,” ütles Roheringi projektijuht Joonatan Oras.  “Kui kompostrid suudavad bioprügi sorteerijate arvu tõsta, aitab see vähendada prügimäele jõudnud bioprügi hulka, millest eritub suures koguses kasvuhoonegaase. Lisaks aitab biojäätmete sorteerimine jäätmejaamadel näiteks plastikut efektiivsemalt taaskäidelda,” lisas ta.

Kiirkomposter on valmistatud Eesti ettevõtte poolt ja arendatud Eestis MTÜ Cleantech Foresti korraldatud konkursi jaoks. Kiirkompostri looja on endine õpilasfirma, mis esitas sellele konkursile oma loodud kiirkompostri ja võitis konkursi. Eestis toodetud ja arendatud 50 liitrine kiirkomposter võimaldab aastas huumuseks muuta kuni 500 liitrit biojäätmeid, sest lagundab toidujäätmeid võrreldes tavalise kompostihunnikuga kuni 10 korda kiiremini. Kompostris ei pääse jäätmetele ligi loomad, kompostritest ei eritu haisu ning need töötavad orgaaniliste mikroobide toimel, mis kiirendavad lagunemisprotsessi. Wastefox kompostri lõppsaadust saab kasutada aias taimede väetamiseks.

Kompostrite arendustele on nõuga kaasa aidanud Eesti Maaülikooli teadlased. Pilootprojekti aitavad läbi viia Wastefoxi, Tallinna Jäätmekeskuse, Eesti Maaülikooli, MTÜ Cleantech Foresti, Keskkonnaminsteeriumi ja Tallinna linnavalitsuse eksperdid. Pilootprojekt toimub Euroopa roheinnovatsiooni eestvedaja Climate-Kic City challenge’i raames.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta