Plastkõrred on enamikule piisavalt tühised ja ebaolulised, et need puhtama keskkonna nimel kerge südamega ajaloo prügikasti heita. Paraku ei saa aga osa meie hulgast plastkõrtest nii lihtsalt loobuda, sest need on igapäevaelus väga tähtsal kohal.

Ajaloost on teada, et juba iidsed sumerid kasutasid kivikestega kaunistatud kuldtorukesi joogikõrtena. 19. sajandil oli moes joogis pudruks muutuv ja murumaitset andev raiheinast kõrs, mille vahetas välja samuti vedelikus lahustuv ja seetõttu ka paarikaupa kasutatud paberist joogikõrs. 20. sajandil lisati paberkõrrele painduvus ning mõne aja pärast algas plastkõrte masstootmine. Kombeks kujunes jooke automaatselt plastkõrrega serveerida.

Plastkõrte vastane liikumine hakkas üleilmselt jõudsalt hoogu koguma, kui ilmus video merikilpkonnast, kellele oli joogikõrs ninna kinni jäänud ning kes vajas sellest vabanemiseks inimeste abi. Videol on praeguseks YouTube’is üle 32 miljoni vaatamise. Sotsiaalmeedias alustati aga plastkõrte keelustamise kampaaniatega, nagu näiteks #StopSucking. Nüüdseks on paljud riigid jõudnud ühekordsete plastesemete, sh ka joogikõrte keelustamiseni.

Plastkõrte keelustamise trendituules on jäetud tähelepanuta inimesed, kes joogikõrsi iga päev vajavad. Nimelt on plastkõrred suureks abimeheks osale puuetega inimestele kuumade ja külmade vedelike tarbimisel (näiteks kohv, tee, supp, joogivesi, mahl jne). Nad vajavad painduvaid joogikõrsi, et saada jook suu juurde või vältida vedeliku sattumist kopsudesse. Samuti võib kõrreta joomine nõuda osalt puuetega inimestelt väga suurt füüsilist pingutust. Joogikõrsi vajavad veel ka näiteks osa vanureid ja väikelapsi, aga ka haiglad oma patsientidele.

Plastkõrred – kellele ebavajalikud, kellele hädavajalikud

Paraku on plastkõrte keelustamise aruteludest jäänud kõrvale puuetega inimesed, see on sundinud neid häirekella lööma ja endast märku andma. Nad kardavad, et plastkõrte keelustamine hakkab piirama nende tarbimisvõimalusi, iseseisvust ja spontaansust. Plastkõrred on painduvad, odavad, kõikjal kättesaadavad ja kõigile sobivad. Olemasolevad alternatiivid kahjuks veel universaalset ja kõigile sobivat plastkõrt ei asenda.

Alternatiivkõrred on valmistatud näiteks metallist, terasest, bambusest, klaasist, silikoonist või paberist, aga ka akrüülist või isegi makaronidest (inglise keeles pasta straws). Puuetega inimeste sõnul need materjalid ei sobi.

Alternatiivkõrred ei ole painduvad, ka on suur lämbumise, enesevigastamise ja allergiate tekkimise oht. Näiteks klaaskõrred purunevad kergesti ega talu kõrgeid temperatuure, metallkõrred võivad aga jällegi nii kuumaks minna, et kõrvetavad huuli. Keskkonnasõbralikumad biolagunevad kõrred ei sobi üle 40 °C vedelike tarbimiseks, kuid näiteks kohvi serveerimise temperatuur on tavaliselt umbes 70 °C. Biolagunevatest paberkõrtest on lihtne ka läbi hammustada.

Plastkõrred – kellele ebavajalikud, kellele hädavajalikud

Lisaks vajavad puuetega inimesed sageli joomiseks rohkem aega, kuid paberkõrred kipuvad vedeliku sisse kauemaks jäetuna nätskeks muutuma ja lagunema, suurendades nii aga lämbumise ohtu.

Enamik plastkõrte alternatiive pole painduvad, mistõttu ei saa neid sobivasse asendisse sättida, mis on väga oluline asjaolu just osale puuetega inimestele. Metall-, bambus- ja klaaskõrtega võib vigastada suud või lõhkuda hambaid, makaron- ja silikoonkõrred võivad aga allergiaid põhjustada.

Ka pole taaskasutatavate kõrte puhtust lihtne tagada, sest neid pole kerge pesta ega väikeste peenikeste harjakestega puhastada ning puuetega inimesed vajaksid harjakestega toimetamisel abi.

Lisaks on erivajadustega inimeste sõnul keeruline kogu aeg meeles pidada ja kontrollida, et puhas taaskasutatav kõrs oleks kaasas lihtsalt juhuks, kui soovid kasvõi klaasi vett juua! Samuti on alternatiivkõrred plastkõrtest kallimad. Paberist või taaskasutatavad kõrred ei ole ka nii kättesaadavad, kui on plastkõrred.

Plastkõrred – kellele ebavajalikud, kellele hädavajalikud

Puuetega inimeste eestkõnelejad on tekkinud olukorrale pakkunud välja hulga lihtsaid lahendusi. Näiteks võiks iga toitlustuskoht hoida leti all või laoruumis väikest varu painduvaid plastkõrsi klientidele, kes neid vajavad. Teisisõnu võiks teha plastkõrte keeluseaduses erandi neile, kellele puudub praegu sobiv alternatiiv plastkõrrele.

Keskkonnasõbraliku, just erivajadustega inimeste vajadustega arvestava plastkõrre alternatiivi leiutamine on teine pakutud lahendus. Nii on näiteks koondunud puuetega inimeste ühendused Euroopast ja Põhja-Ameerikast (kokku üle 500 000 erivajadusega inimese) ning teinud ühisavalduses ettepaneku Starbucksile (maailma suurimale kohviketile) panustada uue keskkonnasõbraliku ja puuetega inimeste vajadustega arvestava kõrre väljatöötamisse.

Plastkõrred – kellele ebavajalikud, kellele hädavajalikud

Puuetega inimesed hoolivad keskkonnast. Ka neile teeb tõsist muret, kuidas kasutatud ühekordsed plastesemed loodust kahjustavad, samuti tahavad nad aidata kaasa sellele, et maailmas oleks vähem plasti. Eelmisel aastal avaldatud uuringus leiti, et 1960. aastatest saati on maailmas toodetud umbes 6300 miljonit tonni plasti, sellest on ainult 9% taaskäideldud, 12% tuhastatud ja ülejäänu visatud lihtsalt prügimäele või otse loodusesse. Näiteks britid kasutavad 8,5 miljardit kõrt aastas, ameeriklased iga päev umbes 500 miljonit ja Euroopas visatakse igal aastal ära üle 36 miljardi kasutatud kõrre.

Teadlaste sõnul on plastkõrte käibelt eemaldamine nn hea hüppelaud plasti vastutustundlikumaks kasutamiseks. Ühekordseid plastesemeid (nt sööginõusid, kõrsi, vatitikke jne) kasutatakse ainult mõni minut, kuid loodusesse visatuna püsivad seal sajandeid. Ka on teadlased üksmeelel, et tõeliseks muutuseks peaks ühekordsete plastkõrte keelustamisest minema sammukese edasi, üle tuleb vaadata nii plasti tootmine, tarbimine kui ka sellest lahtisaamine.

Puuetega inimesed loodavad, et peagi luuakse uus, kõigile ühtviisi sobiv keskkonnasõbralik joogikõrs, mis oleks sama tõhus ja kõigile kättesaadav abiline, nagu praegused plastist valmistatud painduvad joogikõrred. Seniks, kuni pole osale puuetega inimestele veel sobivat joogikõrrealternatiivi, oleks parim lahendus „kõrred vastavalt vajadusele”.

Plastkõrred – kellele ebavajalikud, kellele hädavajalikud

Kellel on julgust ja närvi, need võivad vaadata ka Youtube´i videod kilpkonnast, kelle ninast võeti välja plastist kõrs. Video võib mõjuda häirivalt. 

Allikad

  1. CNN 11.07.2018 "Why banning plastic straws upsets people with disabilities
  2. Wikipedia "Drinking straw"
  3. Mashable 17.07.2018 "4 things we learned about plastic straw bans from people with disabilities"
  4. Time 12.07.2018 "Disabled People Are Not Part of the Conversation. Advocates Speak Out Against Plastic Straw Bans"
  5. ABC 25.04.2018 "Ban on plastic straws has unintended consequences for people with disabilities who rely on them"
  6. CBC 15.05.2018 "Reducing waste by banning plastic straws shouldn't come at the expense of accessibility"
  7. CBC 20.04.2018 "'We need to rethink the entire plastics industry': Why banning plastic straws isn't enough"
  8. CBC 20.04.2018 "As It Happens: Wednesday Edition"
  9. DisabilityScoop 10.07.2018 "Straw Bans Face Opposition From Disability Advocates"
  10. Greenpeace 05.07.2018 "Action on Plastics Shouldn’t Make Life Suck for Disabled People"
  11. NPR "Why People With Disabilities Want Bans On Plastic Straws To Be More Flexible"
  12. D1/5SABILITY "DISABLED PEOPLE UNTITE AGAINST STARBUCKS’ PLASTIC STRAW BAN"
  13. VOX 19.07.2018 "Banning straws might be a win for environmentalists. But it ignores us disabled people."

Jaga: