Prangli saarel Lääneotsa külas avati esmakordselt Pranglisaarte Muuseum, kus saab augusti lõpuni tutvuda näitusega „Kõik on trois“.

„Pranglile muuseumi loomise idee tekkis juba 2003. aastal, kuid siis puudusid vastavad ruumid ja kohalikud eestvedajad,“ rääkis SA Viimsi Muuseumid tegevjuhi kt Alar Mik. „Arutasime erinevaid koostöövorme ja võimalusi ning selle tulemusel sõlmisime kahe saarel tegutseva muuseumi loomisest huvitatud MTÜ-ga koostööleppe Pranglisaarte Muuseumi asutamiseks Lääneotsa külla. Esialgu on kavas avada ekspositsioonid kahes talus – Vanani talus muuseumihoone-näitustemaja ja Mardi talus näitus ajaloolistest võrgukuuridest,“ sõnas Alar Mik.

Alar Miku sõnul alustati Vanani talu hoovile muuseumihoone projekteerimist juba talvel. „Hoone materjal, vanad seinapalgid ja uksed-aknad, veeti Pranglile laevaga. Vanani talu peremees Tae Laurand ja perenaine Carmen Ott nägid mitu kuud tublisti vaeva, et maja valmis saaks. Avamispäevaks polnud veel kõik tööd lõpuni jõudnud, piirdelaudu oli puudu ning haljastus vajas tegemist. Nagu ühes talus ikka – tööd ei lõpe iial,“ rääkis Alar Mik.

„Näitus „Kõik on trois“ põhineb 2008. aastal Prangli saarel läbi viidud välitöödel,“ ütles Alar Mik. „Harjumaa Muuseumi uurijad käisid näituse tarbeks saareelanikke intervjueerimas ja kohalikku eluolu jäädvustamas, nende tähelepanekud on nüüd kajastatud stendidel. SA Viimsi Muuseumid töötajad käisid saarelt etnograafilisi esemeid kogumas. Lisaks saab muuseumis näha mitmeid kalandusega seotud asju Pranglisaarte Muuseumi enda kogudest,“ märkis Alar Mik.

Viimsi vallavanem Haldo Oravas, kes suviti ka ise Pranglil elab, pidas näituse avamisel avakõne ja lootis, et sellest hoonest kujuneb saare mälutempel nn puust mälupulk, kuhu põnev Prangli ajalugu koondub ja saarekülalistele end tutvustama hakkab. Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik ja SA Viimsi Muuseumid nõukogu liige Eino Pedanik märkis oma sõnavõtus, et muuseumi avamise päev on eriline veel selle poolest, et uus muuseum avati muuseumiaastal ja ERM-i 100ndal sünnipäeval, mistõttu on edaspidi seda sündmust lihtne meenutada. Peale õnnitlusi ja pidukõnesid suunduti hoonet avama. Seekord ei lõigatud läbi linti, vaid nagu ühele kalurikülale kohane, võtsid Haldo Oravas, Eino Pedanik ja muuseumi juhataja Carmen Ott välja oma kalarookimise noad ja lõikasid läbi võrguköie.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta